Nägemise halvenemine

Nägemise halvenemine tähendab võimetust näha nii selgelt kui varem. See võib ilmneda järk-järgult või äkiliselt ja võib puudutada ühte või mõlemat silma. Halvenemine võib väljenduda udusena, mustade täppidena, valguse keerlemisena või nägemisvälja kitsenemisena.

Nägemise halvenemine on olukord, kus silma võime näha teravalt ja selgelt väheneb. Silma läätse, võrkkesta või nägemisteede töö võib olla häiritud, takistades valguse korrektset fokuseerimist ja signaalide edastamist ajju. See võib olla põhjustatud vananemisest (näiteks kaug- või lühinägelikkus) kuni silma või organismi tervisega seotud haigusteni.

Levinud ja tavaliselt mitteohulised põhjused
  • Verevalumid (näiteks eessilmaverevalum) pärast väiksemat traumaat
  • Väsimus, pinge või kuivad silmad arvutitööst
  • Vanusega seotud läätse muutused (presbüopia ehk "vanaisasilm")
  • Kerge infektsioon või põletik (näiteks konjunktiviit)
Tõsisemad haigused või hoiatusmärgid
  • Glaukoom (silma siserõhu tõus, mis kahjustab nägemisnärvi)
  • Kae (läätsede läbipaistvuse kaotus)
  • Diabeetiline retinopaatia (veresoonte kahjustus võrkkeral)
  • Võrkkesta eraldumine või rebend
  • Ageeriline makuladegeneratsioon (kesknägemise halvenemine)
  • Ajukasvaja või insult, mis mõjutab nägemiskeskust
  • Retiini arteri või veeni sulgumine

Kui nägemine halveneb järk-järgult või on seotud väsimusega:
1. Puhka silmi: Võta paus ekraanitööst, vaata kaugele.
2. Kasuta kunstlikke pisaraid: Eriti kuivade silmade korral.
3. Kontrolli oma prillide või läätsede tugevust: Võimalik, et retsepti on vaja uuendada.
4. Kaitse silmi: Kanna UV-kaitsega päikeseprille ja kaitsvaid prille tööl.
5. Põetav protseduur: Kui silma on tabanud kerge trauma (nt väike löök), võib külm kompress esialgu aidata.
NEVÕTA ise silmatilku ega muid ravimeid ilma arsti nõusolekuta. Need võivad sümptomeid halvendada.

Vajadus kiireloomuliseks meditsiiniliseks abiks (kutsuge kiirabi või sõitke haiglasse):
  • ÄKILINE, VALULINE pimeduse tunne või nägemise kadumine ühes või mõlemas silmas (sekundite või minutite jooksul).
  • ÄKILINE kahekordne nägemine, eriti koos peavaluga, iivelduse või tasakaalutuse tunnetega (võib viidata insuldi või ajukasvaja riskile).
  • Nägemise kadumisele eelneb "väravate" või varju ilmumine nägemisväljas (võib olla võrkkesta eraldumise märk).
  • Pärast silmatraumat (löök, torke) ilmnev terav valu ja nägemise kiire halvenemine.
Kiire arsti konsultatsiooni vajadus (samal või järgmisel päeval):
  • Järkjärguline, kuid kiiresti progresseeruv nägemise halvenemine mõne päeva või nädala jooksul.
  • Püsiv udusus, helevalguste kera või "lendavad kärbsed" (ujuvad täpid), mis ei kao.
  • Nägemisvälja defektid (nt varjud või mustad alad nägemisväljas).
  • Värvi tajumise oluline muutus.
  • Nägemise halvenemine koos silma punetusega, valuga või peavaluga.

Seotud uuringud: Nägemise halvenemine

Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.

Elektroretinograafia (ERG) Peamine Multifokaalne elektroretinogramm (mfERG) Peamine Elektrookulogramm (EOG) Peamine

Arutelu

Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!