Märg köha
Kirjeldus
Märg köha on köha, millega kaasnebib limasekretsiooni (taigna) eritumine hingamisteedest. See erineb kuivast köhast, mida iseloomustab ärritus või kipitustunne ilma taigna väljutamiseta.
Märg köha on keha looduslik kaitsemehhanism hingamisteede puhastamiseks. Kui hingamiteed (nagu kõri, trahhea võkoded) ärrituvad infektsiooni, allergia või muu põhjusega, reageerib keha limanäärmeid aktiveerides. Need näärmed toodavad lisa limasekretsiooni (taigna), mis lõimib endasse põhjustajaid nagu viirused, bakterid, tolm või müst. Köha refleksi abil tõrjub keha selle segu välja, et hingamiteed jääksid vabaks ja puhased. Seega on märg köha kasulik protsess, kuigi ebamugav.
- Virusinfektsioonid: Näiteks külmetushaigus, gripp või bronhiit. Need on kõige tavalisemad märja köha põhjustajad.
- Õhukvaliteet: Tolm, suits (sh passiivne suitsetamine), kemikaali aurud või kuiv õhk võivad limaskestas ärritust põhjustada.
- Kerge allergia: Tolm, loomaniidud või seenespoorid võivad põhjustada lisa limasekretsiooni.
- Põletikulised reaktsioonid: Näiteks pärast viirusinfektsiooni võib köha kesta mitu nädalat (pärastinfektsiooniline köha), kuni limaskest paraneb.
- Bakteriaalne infektsioon: Näiteks kopsupõletik (pneumoonia), krooniline bronhiit või kopsutuberkuloos. Taign võib olla kollakas või roheline.
- Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK): Eriti põhjustab hommikust märga köha.
- Astma: Võib põhjustada nii kuiva kui märga köha, sageli öisel ajal või füüsilise koormuse ajal.
- Kõrvalekalded südame talitluses: Südamenõrkus võib põhjustada vedeliku kogunemist kopsudesse (kopsuturse), mis avaldub märja köhana, eriti lamamisel.
- Geneetilised haigused: Näiteks tsüstiline fibroos.
Kui köha on kerge ja ilma punaste lippudeta, võid proovida järgmist:
1. Puhka piisavalt: Puhkus tugevdab immuunsüsteemi.
2. Joo palju vedelikku: Soe vedelik (nt vesi, teed, supp) aitab taigna vedeldada ja kergemini väljutada. Väldi piima, kui see tundub köha tihendavat.
3. Niisuta õhku: Kasuta õhuniisutit, eriti magamistoas kuiva õhu korral.
4. Inhaleeri aurust: Kausi kuumast veest aurude sissehingamine (ettevaatlikult, et mitte põletada end) või dušš auruga vanni võib aidada.
5. Köha allajäämine öösel: Tõsta pead kõrgemale padjade abil.
6. Köha vaigistajad vs. köhaõlmed: Ära kasuta köhavaigisteid (antitusiive) märja köha puhul, sest need takistavad taigna väljutamist. Kui on vaja, vali köhaõlmed (ekspektorandid), mis aitavad taigna vedeldada, kuid konsulteeri enne apteekriga või arstiga.
7. Mitte suitsetada ja vältida ärritajaid.
- Raske hingamine või lämbumistunne.
- Sinakas huulte või näonaha värvus (tsüanoos).
- Kõrge palavik (üle 39°C), mis ei lange või millega kaasneb väsimus.
- Täielik isu kaotus ja vedeliku tarbimise keeldumine (eriti laste puhul).
- Kohmetus või segadusseisund.
- Vere väljutamine köhaga (hemoptüüs) – kui taign sisaldab selgelt verd.
- Köha kestab kauem kui 3 nädalat.
- Körge palavik (38–39°C), mis kestab üle 3 päeva.
- Tihe, kollane või roheline taign, eriti kui kaasneb rinna valu või palavik.
- Oluline kaalulangus ilma selge põhjuseta.
- Krooniline köha, mis halveneb.
- Tugev rinna- või kõhuvalu köha ajal.
- Kahtlus, et köha võib olla seotud südamehaigusega või ravimite kõrvaltoimena.