Lisa kliinik

Kõhu vulin

Kirjeldus

Kõhu vulin on tunne, kus kõhus tuntakse vulisevat või murisevat heli, mis võib kaasneda ebamugavustundega, valu või ilma selgete kaasnähtudeta.

Kõhu vulin (meditsiiniliselt tuntud kui borborygmus) on helid, mis tekivad seedekulgla liikumise, gaasidu liikumise, vedelike voolamise või toidu segunemise tõttu soolestikus. Need helid on tavaline füsioloogiline nähtus, mis peegeldab seedimise normaalset protsessi. Enamasti on need häälitsused kuuldavad vaid isikule endale, kuid mõnikord võivad nad olla kuuldavad ka teistele. Vulin võib intensiivistuda näiteks nälja tundmisel või pärast söömist, kuna seedesüsteem aktiveerub.

Levinud ja ohutud põhjused
  • Toitumisharjumused: kiire söömine, liiga suured portsjonid, räsva- või kiudainerikas toit, gaase tekitavate toitude (oad, kapsas, magusad jookid) tarbimine.
  • Gaaside kogunemine: õhu neelamine söömise või rääkimise ajal (aerofaagia), kääritamise protsessid soolestikus.
  • Stress ja ärevus: psühholoogilised tegurid võivad mõjutada seedimist ja põhjustada soolestiku liigset aktiivsust.
  • Rasedus: hormonaalsed muutused ja emakakasvu surve seedeorganitele.
  • Mõned ravimid: näiteks magusaineid sisaldavad ravimid, lahtistid või antatsiidid.
Tõsisemad haigused või häired
  • Irritiivse soole sündroom (ISS): funktsionaalne seedehäire, mida iseloomustab kõhuvalu, kõhulahtisus või kõhukinnisus koos vulinaga.
  • Kroonilised põletikulised haigused: näiteks Crohn'i tõbi või haavandikuline koliit.
  • Toidumittetalumus: laktosi, fruktoosi või gluteeni mittetalumus võib põhjustada vulinat, puhitus ja valu.
  • Vähese ensüümide tootmine: näiteks pankreatiit või keliakia.
  • Soolestiku infektsioonid või bakteriaalse kasvu ülekaal (SIBO).
  • Soolestiku läbipääsetavuse häired (leak gut).

Enamik kõhu vulina juhtumeid on ohutud ja neid saab leevendada lihtsate meetoditega:

  • Söömisharjumused: Söö aeglaselt, hoolikalt närides. Väldi suuri portsjone ja söögi vahel näksimist. Jagage toidukordi väiksemateks söökideks.
  • Toitumine: Tuvasta ja väldi toite, mis tekitavad teil gaase (nt oad, kapsas, sibul, karboonaadiga jookid). Suurendage kiudainete tarbimist järk-järgult, et vältida puhitust. Joo piisavalt vett.
  • Stressi vähendamine: Proovige lõõgastustehnikaid nagu sügav hingamine, jooga või meditatsioon, kuna stress võib soolestikku mõjutada.
  • Soojus: Soe padjakate või vann aitab lõdvestada kõhulihaseid ja leevendada ebamugavust.
  • Ilma retseptita ravimid: Simeticooni sisaldavad preparaadid võivad aidada gaasidest vabaneda. Probiootikumid võivad parandada soolestiku mikrofloorat.
  • Füüsiline aktiivsus: Regulaarne kerge liikumine (nt kõndimine) soodustab seedimist ja vähendab gaaside kogunemist.
Kiiremeditsiinilised sümptomid (vajavad kohest hindamist)
  • Äkiline ja tugev, terav kõhuvalu, mis ei leevene.
  • Kõrge palavik (üle 38,5°C), mis kaasneb kõhuvaluga või oksendamisega.
  • Pidev ja ületamatu oksendamine, eriti kui see sisaldab verd või sarnaneb kohvipaksuga.
  • Verega väljaheide (musta värvi väljaheide või verine diarröa) või vere oksendamine.
  • Märgatav kõhu pinnase pinge ja valulikkus (võib viidata peritoniidile).
  • Sõrmede ja huulte sinakas värvi muutus, lühialalisus või teadvuse muutused.
Muud murestavad märgid (vajavad planeeritud arstikonsultatsiooni)
  • Pidev või sagedasteks kordunud kõhu vulin, mis segab igapäevaelu.
  • Kaalulangus ilma selge põhjuseta (dieedita või treeninguta).
  • Pikaajaline (üle 2 nädala) kõhulahtisus või kõhukinnisus.
  • Rasked seedehäired peale toidu söömist (nt pidev puhitus, kõhukrambid).
  • Anemia sümptomid (väsimus, kahvatus) või leide veretestides, mis viitavad seedekulgla verejooksu või rauapuudusele.
  • Peresoost anamneesis seedekulgla vähk või põletikulised haigused.

Seotud uuringud

Baariumuuring
Glükoosi hingamistest SIBO
Laktuloos-hingamistest SIBO diagnoosimiseks
Sorbitooli hingamistest

Otsi sümptomit