Parvoviiruse B19 DNA

Kvantitatiivne · copies/mL

Näitaja kohta

Parvoviiruse B19 DNA test on molekulaarne diagnoosimeetod, mis tuvastab parvoviiruse B19 geneetilist materjali (DNA) patsiendi vere- või koeproovis. See on kõige täpsem viis infektsiooni aktiivse faasi tuvastamiseks, eriti riskirühmades nagu rasedad naised või immuunpuudulikkusega inimesed. Testi tulemus võib olla kas positiivne (DNA leitud) või negatiivne (DNA ei leitud).

Funktsioon
  • Parvoviiruse B19 DNA analüüs tuvastab viiruse geneetilist materjali (DNA) inimese organismis.
  • DNA olemasolu veres näitab aktiivset viiruse paljunemist ja nakatumist.
  • Test aitab kinnitada parvoviiruse B19 põhjustatud haigusi, nagu viies haigus (erythema infectiosum) või ajutist aplastilist aneemiat.
Päritolu
  • Parvoviirus B19 on väike, üheahelaline DNA-viirus, mis nakatumine toimub peamiselt hingamisteede eritiste kaudu.
  • See on inimese parvoviiruste perekonna ainuke liik, mis põhjustab haigust inimestel.
  • DNA test põhineb polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) meetodil, mis võimendab spetsiifilisi viiruse DNA järjestusi.
Protseduur
  • Proovi võtmine: Tavaliselt võetakse veenist vereproov (tüüpiliselt 3-5 ml täistera verd EDTA torusse). Harvemini võib kasutada luuüdipunktaati või lootevedelikku.
  • Transport ja säilitamine: Proov transporditakse kiiresti laborisse ja säilitatakad külmkapis (+2 kuni +8 °C) kuni 24 tundi. Pikemaaks säilitamiseks külmutatakse -20 °C või alla.
  • Analüüs laboris: Proovist ekstraheeritakse DNA, mida seejärel analüüsitakse kvantitatiivse reaalaja PCR (qPCR) meetodiga, et tuvastada ja mõõta viiruse DNA kontsentratsiooni.
Ettevalmistus patsiendile
  • Erijuhtnõudeid pole. Testi saab teha igal ajal päevast, sõltumata söömisest.
  • Oluline on teavitada arsti või laborit võetavatest ravimitest ning viimasest viirushaiguse kahtlusest või sümptomitest.
Aktiivne infektsioon
  • Tuvastatud DNA viitab aktiivsele parvoviiruse B19 infektsioonile, kus viirus paljuneb ja levib organismis.
  • Nakatumine on kõige nakkavam just enne lööve teket (sümptomiteta perioodil) ja varases sümptomite faasis.
Kliiniline tähtsus
  • Rasedatel naistel võib parvoviirus B19 põhjustada loote aneemiat, hüdrops fetalist ja spontaanaborti. DNA test on oluline loote seisundi hindamisel.
  • Krooniline infektsioon immuunpuudulikkusega patsientidel (nt kemoteraapia saavad või HIViga inimesed) – DNA võib püsida veres kuude kaupa.
  • Ajutine aplastiline aneemia hemoglobiinopaatiate (nt sirprakuline aneemia) või immuunpuudulikkusega patsientidel.
Peamised meditsiinilised põhjused
  • Rasedate naiste kontroll, kellel on kahtlus parvoviirusnakkuse suhtes või kes on olnud kokkupuutes nakatunuga (eriti esimesel ja teisel trimestril).
  • Immuunpuudulikkusega (immunokompromeeritud) patsientidel viirushaiguse sümptomite korral (palavik, lõtvus, liigesevalud).
  • Aneemia (eriti aplastiline) põhjuste selgitamisel, eriti laste puhul.
  • Loote seisundi hindamine ultrahäälu leidude (nt hüdrops fetalis) korral.
  • Kroonilise aneemia või püsivate liigesevalude diagnoosimisel.
Spetsialistid, kes võivad testi tellida
  • Nakkushaiguste arst (infektoloog)
  • Naistearst (günekoloog) või perearst raseduse jälgimisel
  • Lastearst (pediater)
  • Hematoloog (veresoonkonnahaiguste spetsialist)
  • Reumatoloog (liigese- ja sidekoehaiguste spetsialist) krooniliste liigesevalude korral