Kandidoosne vaginiit
Kirjeldus
Kandidoosne vaginiit on üks levinumaid naistel esinevaid pärmseente (Candida) põhjustatud infektsioone. See põhjustab sageli tugevat sügelust, põletikulisi muutusi ja iseloomulikku eritist, mis võib mõjutada naise füüsilist ja emotsionaalset heaolu. Õigeaegne tuvastamine ja ravi on olulised, et vältida korduvaid infektsioone ja tagada mugav igapäevaelu.
Kandidoosne vaginiit on tüüpiline pärmseente (eelkõige liigi Candida albicans) põhjustatud infektsioon, mis tabab tupeslimaskesta ja vahel ka välimisi suguelundeid (häbemeid). Terve naise tupes on teatud koguses pärmseene normaalse mikrofloora osa, kuid teatud tingimustel võivad need seened kontrollimatult paljuneda, häirides tasakaalu ja põhjustades põletikku. See viib iseloomulike sümptomiteni, nagu sügelus, põletustunne ja valkjad, kodarjas eridised. Kandidoos ei ole suguteede nakkushaigus, kuid see võib tekkida näiteks hormonaalsete muutuste, antibiootikumide tarvitamise või immuunsüsteemi nõrgenemise tagajärjel.
- Tugev sügelus tupes ja/või häbeme piirkonnas.
- Paks, valge, kodarikujuline eritis (sarnaneb kodarijahu või kohupiimaga), mis on tavaliselt lõhnatu.
- Tupes ja häbemete punetus, tursed ja ärrituse tunne.
- Valulikkus ja ebamugavustunne suhte ajal (dispareunia).
- Valu kuseeritusel, kui kuse puutub põletikulise nahaga.
- Naha pragunemine häbemete ümbruses.
- Põletikuliste muutuste levik tupest väljapoole, näiteks reisaskääru piirkonda.
- Sümptomite sagedane kordumine (korduv kandidoos), mis võib olla eriti tüütu ja piirata elukvaliteeti.
Kandidoosne vaginiit tekib, kui tupes olevate pärmseente (Candida) kasv muutub tasakaalust väljas. Seda soodustavad mitmed tegurid. Antibiootikumide pikaajaline või sagedane tarvitamine hävitab ka tupes normaalselt elavaid kasulikke baktereid (laktobatsillusi), mis hoidsid pärmseente arvukust kontrolli all. Hormonaalsed muutused, näiteks rasedus, menopaus või kombineeritud hormonaalsetest rasestumisvastastest tabletite tarvitamine, võivad muuta tupes keskkonda seente kasvuks soodsamaks. Haigused, nagu kontrollimata suhkurtõbi, nõrgendavad immuunsüsteemi ja suurendavad infektsiooniohtu. Samuti võivad riski suurendada immuunsüsteemi nõrgendavad seisundid, kitsad sünteetilistest materjalidest aluspüksid või niiskus hoiab alal, agressiivsed intiimtooted ning toitumisharjumused, mis sisaldavad palju suhkrut. Mõnel naisel on ka geneetiline kalduvus kandidoosi tekkeks.
Kandidoosne vaginiit diagnoositakse tavaliselt anamneesi ja füüsilise uuringu alusel. Günekoloog küsib sümptomite kohta ja teeb vaatlusuuringu, et hinnata tupeslimaskesta seisundit ja eritise iseloomu. Enamasti võetakse tupeedisvett, mida analüüsitakse mikroskoobi all, et tuvastada pärmseente hüüfe ja pungastumist. Teinekord võidakse teha ka kultuuri-uuring, kus proov istutatakse erile, et täpselt tuvastada Candida liik ja määrata selle tundlikkus antigümbelse ravimite suhtes. See on eriti oluline korduvate või raskesti ravitavate juhtude puhul. Harvemini võidakse kasutada ka pH-testi, kuna kandidoosi korral on tupes pH tavaliselt normaalses vahemikus (alla 4,5), erinevalt bakteriaalsest vaginoosist.
Kandidoosne vaginiit ravitatakse peamiselt antigümbelsete (antimükootiliste) preparaatidega, mis hävitavad pärmseeni. Kohalik ravi on esmane valik, mis hõlmab vaginaalkreeme, supistooreid või tuppetablette (nt klotrimasooli, mikonasooli või ekonasooli põhised preparaadid). Need tuleb tavaliselt kasutada 1-7 päeva jooksul. Korduvate või raskete infektsioonide korral võib arst määrata peroraalseid antigümbelseid tablete (nt flukonasooli ühekordse doosina). Lisaks ravimitele on oluline ka elustiilimuutuste soovitamine: kanda lõdva puuvillase aluspesu, vältida agressiivseid intiimtooteid ja pühkida eest tahapoole, et vältida soolestiku bakterite kandmist tuppe. Toitumise reguleerimine – suhkru ja valgupõhise toidu piiramine ning probiootikumide (nt laktobatsilluse sisaldavate jogurtide) tarvitamine – võib aidata taastada tervislikku mikrofloorat ja vähendada kordumisohtu. Partnerit ei ole vaja ravida, kui tal endal sümptomeid ei ole.
Arsti juurde tuleks pöörduda esmakordse kandidoosi sümptomite ilmnemisel, et saada õige diagnoos ja ravim soovitus. Samuti on oluline konsulteerida, kui iseravim apteegist ostetud preparaatidega ei anna tulemust 3-7 päeva jooksul või kui sümptomid halvenevad. Kui infektsioonid kordavad rohkem kui neli korda aastas (korduv kandidoos), on vaja põhjalikumat uuringut ja pikaajalist ravistrateegiat. Rasedatel naistel on eriti oluline saada arsti nõu enne igasuguste ravimite tarvitamist. Kohest arstiabi tuleks otsida, kui sümptomitele lisandub palavik, alapäävalu, iiveldus või kui tekivad tugevad kõhuvalud, mis võivad viidata tõsisemale infektsioonile.