Dakriotsüstiit

Dakriotsüstiit on pisaranjuhastiku (lacrimonasaalkanal) pookete põletik, mis asub silma sisemise nurgas nina juures. Pisaranjuhas on õhuke toruke, mis viib pisarad silmast ninakotti. Kui see kanal ummestub, koguneb sinna vedelik, mis muutub bakterite pesapaigaks ja põhjustab põletikulise reaktsiooni ning infektsiooni. Peamiseks mõjutatud struktuuriks on pisaranjuhakott (dacryocyst), millest ka nimetus. Haigus võib olla nii äge (valulik ja järsu algusega) kui ka krooniline (pikaajaline ja korduv).

Peamine põhjus on pisaranjuhakanali (nasolacrimal duct) ummistus, mis takistab pisarate normaalset äravoolu. Ummistuse taga võivad olla mitmed tegurid. Vastsündinutel on selleks sagedasti kanali kaasasündinud ahtus või membraan. Täiskasvanutel võivad ummistust põhjustada nina- või silmakülgede trauma, põletikulised haigused nagu sinusoid või põletik, eelneva silmalaooperatsiooni tüsistused või kasvajad. Vanus on oluline riskitegur, kuna kanalid kitsenevad loomulikult. Naised on haigestumisohtlikumad kui mehed, tõenäoliselt anatoomiliste erinevuste tõttu. Korduvad silma- või nina infektsioonid suurendavad samuti riski.

Arst (enamasti oftalmoloog või ORL) seab diagnoosi peamiselt anamneesi ja füüsilise läbivaatuse alusel, hindades iseloomulikke tunnuseid. Diagnoosi kinnitamiseks ja põhjuse selgitamiseks võidakse kasutada spetsiaalseid teste. „Pisaranjuhakoti kokkusurumise testi“ (compression test) tehakse, et hinnata eritise tagasivoolu silma. „Värvitestis“ (fluorescein disappearance test) tilgutakse silma spetsiaalset väravit, mis peaks normaalselt kaduma mõne minuti jooksul; pikaajaline säilimine viitab vooluhäirele. „Dakriotsüstograafias“ tehakse erilise kontrastaine abil pilt, et visualiseerida kanali täpset anatoomiat ja ummistuse asukohta. Raskematel juhtudel võidakse kasutada arvutitomograafiat (CT), et välistada kasvaja või rasket põletikku lähikonnas.

Ravi sõltub haiguse vormist, raskusastmest ja patsiendi vanusest. Ägeda dakriotsüstiidi korral on esmaseks raviks laia toimega antibiootikumide süst või sissevõtt infektsiooni maha surumiseks. Soojad kompressid paistetusele piirkonnale aitavad valu leevendada ja ergutavad vereringet. Kui on moodustunud absess, võib see vajada kirurgilist lõikust ja dreenimist. Kroonilise või korduva vormi puhul on kuldstandard kirurgiline meetod nimega „dakriotsüstorhinostoomia“ (DCR). Selle operatsiooni käigus luuakse uus tee pisaranjuhakoti ja nina vahele, mis ületab ummistunud lõigu. Operatsiooni saab teha nii välis- kui ka endoskoopilise (läbi nina) teel. Vastsündinutel kasutatakse sageli konservatiivset ravi, sh erilist massaaži tehnikat pisaranjuhakotile, et avada kaasasündinud membraan.

Pöörduge oftalmoloogi või perearsti poole viivitamatult, kui märkate iseloomulikku valulikku paistetust ja punetust silma sisenurgas. Eriti oluline on kiire konsultatsioon, kui sümptomid ei leevene 1-2 päeva jooksul või halvenevad. Vajadus kiireks (kiirabi) sekkumiseks tekib järgmiste „punaste lippude“ ilmumisel: palavik üle 38,5°C, tugev valu, mis takistab silma avamist või liigutamist, nägemise järsk halvenemine või paistetuse ja punetuse kiire levik üle näo. Need sümptomid võivad viidata ohtlikule infektsiooni levikule (orbitaalne tselluliit), mis võib ohustada nägemist ja on eluohtlik.