Kuse uroporfüriin
Uroporfüriini taset kuses mõõdetakse peamiselt porfüriiate, eriti kroonilise hepatiidi või nahakahjustuste diagnoosimiseks. See on üks porfüriinide gruppi kuuluvatest ühenditest, mille kontsentratsioon tõuseb organismi hem-sünteesi häirete korral. Test aitab tuvastada erinevaid porfüriate vorme, mis võivad põhjustada nii kõhuvalu, neuroloogilisi sümptomeid kui ka nahatundlikkust valgusele.
- Uroporfüriin on hemoglobiini ja teiste hemoproteiinide sünteesi vaheprodukt.
- See on vees lahustuv porfüriin, mis eritub peamiselt kusega.
- Normaalsetes tingimustes on kuses uroporfüriini tase väga madal.
- Tekib maksas ja luuüdis hem-i (heemi) biosünteesi käigus.
- Kuse kaudu eritumine suureneb hem-sünteesi ensüümide defektide või mürgistuste korral.
- Uroporfüriini kogumine organismis võib põhjustada nahakahjustusi ja muid sümptomeid.
- Kogutakse 24-tunnine kuse kogus spetsiaalsesse anumasse, mis on varustatud konservandiga.
- Proovi säilitatakse proovide kogumise ajal ja transportimisel külmkapis või jääpurikatega.
- Laboris määratakse uroporfüriini kontsentratsioon spetsiaalsete meetoditega, näiteks kõrgefektiivse vedelikukromatograafiaga (HPLC).
- Enne kogumist tuleb vältida alkoholi tarbimist ja teatud ravimeid (näiteks barbituraate), mis võivad tulemust mõjutada.
- Raske füüsilise koormuse vältimine proovide kogumise päeval.
- Naistel on soovitatav teha uuring menstruatsioonitsüklil erinevatel päevadel, kuna mõned hormonaalsed muutused võivad mõjutada tulemust.
- Krooniline hepatiit (PCT – porfyria cutanea tarda) – kõige sagedasem põhjus.
- Variegata porfüria (VP) ja hereditaarne koproporfüria (HCP).
- Akutiinne intermitentne porfüria (AIP), kuigi selles on rohkem tõusnud δ-aminolevuliinihape ja porfobilinogeen.
- Maksa haigused (nt alkohoolne maksakahjustus, hemokromatoos, viirushepatiit).
- Naha valgustundlikkus (fotodermatiit).
- Mõned müeloproliferatiivsed häired.
- Raskmetallide (nt plii) mürgistus.
- Alkoholi liigtarbimine.
- Mõned ravimid (nt östrogeenid, fenütoiin, karbamasepiin).
- Keemiliste ainete (nt dioksiinide, polühloritud bifenüülide) kokkupuude.
- Madal või tuvastamatu uroporfüriini tase kuses on normaalne leid ja kinnitab, et hem-süntees ei ole häiritud.
- Ei ole seotud spetsiifiliste haigustega.
- Naha sümptomid: valgustundlikkus, vesivillid, õhukesekestalisus, pigmentatsioonihäired.
- Kõhu- ja neuroloogilised sümptomid: tugev kõhuvalu, iiveldus, lihasenõrkus, krambid, psüühikahäired.
- Punane või pruunika värvus urineerimisel (kuse eritumine porfüriinide tõttu).
- Alkoholi pikaajaline tarvitamine.
- Maksahaiguste anamnees.
- Sugulaste hulgas porfüria diagnoos.
- Kindlate kemikaalide või ravimite kokkupuude.
- Dermatoloog (nahahaiguste eriarst) – nahakahjustuste korral.
- Gastroentroloog (seedetrakti eriarst) – kõhuvalu ja maksaprobleemide korral.
- Hematoloog (verehaiuste eriarst) – hem-sünteesi häirete kahtluse korral.
- Toksikoloog või nõustav arst mürgistuse korral.
| Üldine | Tavaliselt alla 50 µg (mikrogrammi) 24 tunni koguses. Konkreetsed normväärtused võivad laborite vahel erineda sõltuvalt kasutatavast meetodist. |
|---|---|
| Meestele | Sama, mis üldine norm – alla 50 µg/24h. |
| Naistele | Sama, mis üldine norm – alla 50 µg/24h. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!