Seerumi osmolaluss

Kvantitatiivne · mOsm/kg

Normaalsed väärtused

Seerumi osmolaluse normid

Üldine

275–295 mOsm/kg

Mehed

275–295 mOsm/kg

Naised

275–295 mOsm/kg

Näitaja kohta

Seerumi osmolaluss (kaasosmolaarsus) on laboratoorne test, mis mõõdab lahuste osmoosiliset survet vereplasmas. See peegeldab organismi vedeliku ja elektroliitide tasakaalu ning on oluline näitaja eriti veepuuduse, mürgistuse või neeru- ja maksafunktsiooni hindamisel.

Mis on seerumi osmolaluss?

Funktsioon

Peamine näitaja vedeliku ja elektroliitide tasakaalust organismis.
Aitab hinnata organismi osmooregulatsiooni – võimet säilitada stabiilset osmolaarsust.
Kasutatakse hüperglükeemia, alkoholi- või metanoolimürgistuse, diureedi efektiivsuse hindamisel.

Päritolu

Arvutatakse valemiga, mis põhineb glükoosi, naatriumi ja uree kontsentratsioonidel veres.
Saab mõõta ka otse kriioskoopilise meetodiga (külmumispunkti alanemine).
Peamised komponendid, mis mõjutavad osmolalust: Na⁺ ioonid, glükoos, uree.

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Enamasti ei vaja erilist ettevalmistust, kuid tuleb järgida arsti juhiseid.
Soovitatavasti tuleb vältida liigset joomist või vedelikupiirangut enne verevõttu.
Teatud ravimeid (nt diureetikumid) võib olla vajalik ajutiselt katkestada (arsti konsultatsioonil).

Protseduur

Verevõtt tavaliselt küünarnukiveeni süstikuga.
Veri kogutakse torukesse ilma antikoagulantideta (kuiv toru), seejärel tsentrifuugitakse, et eraldada seerum.
Seerumit analüüsitakse spetsiaalsel seadmel (osmoomeeter) või arvutatakse valemiga.

Kõrge seerumi osmolaluse (hüperosmolaluss) põhjused

Vedelikupuudus (dehüdratatsioon)

Pikaajaline kõhulahtisus, oksendamine.
Liigne higistamine ilma piisava vedelikuga hüvitamata.
Diabeetiline ketoatsidoos (kõrge glükoos).

Mürgistused ja ainevahetushäired

Etanooli või metanooli tarbimine (alkoholi mürgistus).
Diabeetiline hüperosmolaarne mitteketoostiline koma (äärmiselt kõrge glükoos).
Uureemia (kõrge ureesisaldus veres).

Madal seerumi osmolaluse (hüpoosmolaluss) põhjused

Vedeliku liig

SIADH (sobimatult suur antidiureetilise hormooni eritumine) – liigne vee kogunemine organismis.
Liigse joomise sündroom (nt psühhogeenne polüdipsia).
Mõned neeruhaigused, mis põhjustavad vee kogunemist.

Hormonaalsed ja teised tegurid

Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus).
Glükokortikoidide puudus (Addisoni tõbi).
Iatrogeensed põhjused (liigne iv veelahuse manustamine).

Indikatsioonid: millal tehakse seerumi osmolaluse uuring?

Peamised sümptomid ja seisundid

Kahtlus vedelikuelektroliidse tasakaalu häirete (dehüdratatsioon, ülejooks) olemasolu kohta.
Unexplained seizures, confusion, or coma.
Kahtlus alkoholi või teiste toksiinide mürgistuse (nt etüleenglükool) järele.
Diabeetiliste haigete seisundite jälgimine (ketoatsidoos, hüperosmolaarne koma).
SIADH kahtlus või selle ravi jälgimine.

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida