Luteiniseeriv hormoon (LH)

Kvantitatiivne · IU/L

Normaalsed väärtused

Luteiniseeriv hormoon (LH) normid
Üldine
LH normaalväärtused on erinevad meestel ja naistel. Naistel sõltuvad need tugevalt menstruaaltsükli faasist, menopausi olemasolust ja rasedusest. Ühikuks on rahvusvahelised ühikud liitri kohta (IU/L).
Mehed
1.24 – 7.8 IU/L
Naised
Follikulaarne faas (tsükli algus): 1.68 – 15 IU/L Ovulatsiooni faas (kesktsoon): 21.9 – 56.6 IU/L Luteaalne faas (tsükli lõpp): 0.61 – 16.3 IU/L Menopaus (pärast menstruatsioonide lakkumist): 14.2 – 52.3 IU/L

Näitaja kohta

Luteiniseeriv hormoon (LH) on hüpofüüsi (ajuüsis) toodetav hormoon, mis mängib olulist rolli suguelundite talitluse reguleerimisel. See hormoon on eriti oluline ovulatsiooni käivitamisel naistel ja testosterooni tootmise stimuleerimisel meestel. LH taset mõõdetakse vereanalüüsi abil ja tulemuste tõlgendamine sõltub nii soost kui ka (naiste puhul) menstruaaltsükli faasist.

Funktsioon
  • Naistel: reguleerib munasarjade talitlust, stimuleerib ovulatsiooni ja kollaskeha (corpus luteum) teket.
  • Meestel: stimuleerib testosterooni tootmist munandites (Leydigi rakud).
  • Mõlemal sool: osaleb suguhormoonide (östrogeeni, progesterooni, testosterooni) tootmise kontrollis.
Päritolu
  • LH-d toodab ja eritab hüpofüüs (ajuüsi) eesosa (adenohüpofüüs).
  • Selle tootmist reguleerib hüpotalamuse toodetav gonadotropiini vabastav hormoon (GnRH).
Protseduur
  • LH taset määratakse tavaliselt vereproovist.
  • Naiste puhul on oluline märkida veresaamise kuupäev menstruaaltsükli seoses, et tulemusi saaks õigesti faasiga seostada.
  • Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt eelnevat paastumist), kuid arsti juhised tuleb järgida.
Tähtis teada
  • LH tasemed võivad päeva jooksul kõikuda (tsirkadiaarne rütm).
  • Naistel võib LH tase ovulatsiooni ajal olla üle 10 korda kõrgem kui teistel perioodidel.
  • Kasutatakse ka uriini LH-testi (ovulatsioonitest), mis tuvastab hormoni järsu tõusu.
Füsioloogilised põhjused
  • Ovulatsioon (lühiajaline järsk tõus)
  • Menopaus (püsivalt kõrge tase seoses munasarjade talitluse lakkumisega)
  • Vanus (normaalne tõus vananedes naistel)
Meditsiinilised seisundid
  • Esmane munasarja puudulikkus (nt Turneri sündroom, kemoteraapia kahjustus)
  • Esmane munandite puudulikkus (nt Klinefelteri sündroom, infektsioonid)
  • Hüpofüüsi kasvajad, mis LH-d liigselt toodavad (harva)
  • Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) – võib olla kergelt kõrgenenud LH ja kõrge LH/FSH suhe)
  • Suguküpsuse hilinenud algus
Peamised põhjused
  • Hüpogonadotroopne hüpogonadism (hüpofüüsi või hüpotalamuse talitlushäire, mis vähendab LH tootmist)
  • Anoreksia nervosa või pikaajaline nälgimine
  • Tugev püsiv stress
  • Rasvumus (võib põhjustada hormonaalseid muutusi)
  • Kasutatakse välised suguhormoonid (nt testosterooniasendusravi, suitsullapsed)
  • Hüpofüüsi kahjustus (nt kasvaja, trauma, operatsioon)
Muu
  • Rasedus (LH tase on raseduse ajal tavaliselt väga madal)
  • Mõned süsteemsed haigused või põletikulised seisundid
Peamised põhjused testi sooritamiseks
  • Viljatuse hindamine ja uurimine nii meestel kui naistel.
  • Menstruaaltsükli häired (nt amenorrea, ebaregulaarne tsükkel).
  • Kahtlus hüpofüüsi (ajuüsi) talitlushäirete või kasvaja olemasolu kohta.
  • Suguküpsuse häired (varane või hilinenud puberteet).
  • Meeste puhul: kahtlus testosterooni puudulikkuse kohta (sümptomid nagu väsimus, libiido langus).
  • Naiste puhul menopausi kinnitamine või ovulatsiooni jälgimine.
Millised eriarstid võivad testi tellida?
  • Endokrinoloog (hormoonide eriarst)
  • Günekoloog (naistearst)
  • Androloog või uroloog (meeste tervise eriarst)
  • Perearst või sisehaiguste arst