Presepsin (sCD14-ST)

Kvantitatiivne · pg/mL

Normaalsed väärtused

Presepsin (sCD14-ST) normid
Üldine
Normaalväärtused võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist (nt CLEIA, ELISA).
Mehed
Tervetel isikutel on tase tavaliselt alla 200 pg/mL (või alla 0,5 ng/mL).
Naised
Sama, mis meestel. Normaalvahemik ei sõltu soost.

Näitaja kohta

Presepsin (sCD14-ST) on biomarker, mida mõõdetakse vereproovist, et hinnata organismi immuunvastust bakteriaalsele infektsioonile. Seda kasutatakse peamiselt sepsis ehk veremürgistuse varaseks tuvastamiseks ja prognoosi hindamiseks. Presepsin tase tõuseb kiiresti infektsiooni korral, muutes selle väärtuslikuks diagnostiliseks tööriistaks.

Funktsioon
  • Presepsin on lahustuv retseptori CD14 alamühik (sCD14-ST), mis vabaneb makrofaagidest verevoolu bakteriaalsete endotoksiinide (nt LPS) vastu reageerimisel.
  • See on varane marker, mis peegeldab kaasasündinud immuunsüsteemi aktiveerumist, eriti bakteriaalsete infektsioonide korral.
  • Presepsin taseme mõõtmine aitab eristada bakteriaalset sepsisit muudest tüsistustest ja võimaldab alustada sihtitud ravi võimalikult vara.
Kliiniline tähtsus
  • Kasutusel sepsis diagnostikas ja riski hindamisel.
  • Võib olla abiks vajaliku antibiootikumravi kestuse määramisel.
  • Kui teiste markeritega (nt prokaltsitonin) kombineeritud, suurendab diagnostilist täpsust.
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse tavaliselt veri veeni (venoosne veri).
  • Kasutatakse immunokeemilisi meetodeid, näiteks CLEIA (keemiluminesentsentsentriline immunoanalüüs) või ELISA, mis tuvastab presepsin molekule vereplasmas.
  • Tulemus saadakse tavaliselt mõne tunni jooksul.
Valmistumine
  • Spetsiaalse ettevalmistuse analüüsiks pole vaja.
  • Proovi võtmise aeg ja patsiendi toitumine ei mõjuta oluliselt tulemust.
Peamised põhjused
  • Bakteriaalne sepsis või septiline šokk.
  • Tõsised bakteriaalsed infektsioonid (nt kopsupõletik, peritonit, meningiit).
  • Polütrauma või ulatuslikud põletused, millel kaasneb bakteriaalne infektsioonioht.
Muud võimalikud tegurid
  • Kroonilised neeruhaigused (võib olla tõstetud ilma akuutse infektsioonita).
  • Autoimmunnsüsteemi haigused teatud olukordades.
  • Patsiendil on bakteriaalse infektsiooni risk (nt immuunpuudulikkus).
Tähendus
  • Madal tase (normivahemikus) viitab tõenäoliselt puuduvale bakteriaalsele infektsioonile.
  • Taseme kiire langus ravi alguse järel võib osutada efektiivsele ravi vastusele ja paremale prognoosile.
  • Püsiv madal tase infektsiooni kahtluse korral muudab bakteriaalset sepsisit ebatõenäoliseks.
Peamised näidustused
  • Klinilise kahtlusega sepsisile või bakteriaalsele infektsioonile (kõrge palavik, madal vererõhk, segadus).
  • Intensiivravi patsientide seisundi hindamiseks ja prognoosi ennustamiseks.
  • Sepsisravi (antibiootikumide) efektiivsuse jälgimiseks.
  • Infektsiooni ja mittespetsiifilise süstemaatilise põletikulise reaktsiooni (SIRS) eristamiseks.
Kes tellib analüüsi?
  • Analüüsi võivad tellida intensiivravi eriarstid, infektoloogid, anestesioloogid ja sisemeditsiini eriarstid.