Pleuravedeliku LDH

Kvantitatiivne · U/L

Normaalsed väärtused

Pleuravedeliku LDH normid

Üldine

Täpseid norme pole, kuna võrdlus tehakse seerumi LDH tasemega. Üldiselt loetakse oluliseks, kui pleuravedeliku LDH tase ületab seerumi LDH ülemise normipiiri või kui pleuravedeliku/seerumi LDH suhe on > 0,6. Eksudaadi kriteeriumiks on sageli LDH > 2/3 seerumi ülemisest normväärtusest.

Mehed

Pleuravedeliku LDH väärtused tõlgendatakse koos teiste leidudega. Seerumi LDH normvahemik on tavaliselt 105–233 U/L (võib erineda labori kaupa).

Naised

Sarnaselt meestega, tõlgendus sõltub seerumi võrdlusväärtustest. Naiste seerumi LDH võib olla veidi madalam, kuid pleuravedeliku tõlgenduskriteeriumid on samad.

Näitaja kohta

Pleuravedeliku LDH (laktaadi dehüdrogenaas) on oluline biomarker, mida mõõdetakse pleuravedeliku proovist. See ferment võib aidata eristada erinevaid pleuraõõne patoloogiaid, näiteks kas on tegemist transudaadiga või eksudaadiga. Kõrge LDH tase pleuravedelikus viitab tavaliselt kudede kahjustusele või intensiivsele rakkude lagunemisele.

Mis on Pleuravedeliku LDH?

Funktsioon

LDH on ferment, mis osaleb energia tootmises rakkudes (glükolüüs).
Rakkude kahjustuse või lagunemise korral vabaneb LDH verre või teistesse kehavedelikesse, nagu pleuravedelik.

Päritolu ja tähtsus

Pleuravedeliku LDH taset mõõdetakse tavaliselt koos teiste parameetritega (nt valk, glükoos) pleuravedeliku analüüsis.
Seda kasutatakse peamiselt pleuraefusiooni (vedeliku kogunemine pleuraõõnde) põhjuse selgitamisel.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Pleuravedelikku võetakse proovi torakosenteesi (pleurapunktsiooni) abil.
Protseduuri teeb arst steriilsetes tingimustes, tavaliselt ultraheli juhendamisel.
Vedelik saadetakse kohe laborisse analüüsiks.

Ettevalmistus patsiendi poolt

Erilist ettevalmistust pole vaja, kuid patsient peaks teavitama arsti ravimite kasutamisest ja verejooksuvajadusest.
Protseduuri ajal on oluline liikumatult lamada ja arsti juhiseid järgida.

Kõrge Pleuravedeliku LDH tase (põhjused)

Põhilised põhjused

Pleurakarcinoom või teised kasvajad pleuras (nt mesotelioom).
Bakteriaalne plevriit (nt kopsupõletiku tüsistus).
Tuberkuloosne plevriit.
Autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosne luupus, reumatoidartriit).

Muud põhjused

Pankreatiit (pankrease põletik).
Pleura trauma või operatsioon.
Pulmonaalne emboolia (kopsuarteri ummistus) koos pleurakahjustusega.
Mõned viirushaigused.

Madal Pleuravedeliku LDH tase (põhjused)

Tavalised stsenaariumid

Transudaatne pleuraefusioon (nt südamepuudulikkuse või neerupuudulikkuse tõttu), kus LDH on tavaliselt madal võrreldes eksudaadiga.
Mõõtmistehnilised vead või proovi halb säilitamine (LDH on ebastabiilne).

Haruldasemad põhjused