KCO difusioonikoefitsient

KCO difusioonikoefitsient on kopsufunktsiooni test, mis mõõdab kopsude võimet vahetada süsihappegaasi ja hapnikku. See aitab hinnata kopsualveoolide ja veresoonkonna vahelise gaaside difusiooni efektiivsust ning on oluline mitmes kopsupatoloogia diagnoosimisel.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Spiromeetria 7 kliinikut
Funktsioon
  • Mõõdab süsinikmonooksiidi (CO) difusiooni kiirust kopsu alveoolidest vereringesse.
  • Peegeldab kopsude võimet toimida hapnikuvahetusel.
Päritolu ja roll
  • See on spetsiifiline kopsufunktsiooni test (diffusioonivõime test).
  • Tihti mõõdetakse koos teiste kopsufunktsiooni parameetritega (nagu spiromeetria).
Ettevalmistus
  • Vältida suitsetamist vähemalt 24 tundi enne testi.
  • Vältida raskeid sööke ja alkoholi mõni tund enne testi.
  • Ravimid tuleb võtta tavapäraselt, kui arst ei ole teisiti juhistanud.
Protseduur
  • Istutakse rahulikult ja hingatakse läbi ühekordse suukonna või maski.
  • Palutakse teha sügav väljahingamine, seejärel kiiresti ja täielikult sisse hingata erilist gaasisegu (sisaldab väikest kogust süsinikmonooksiidi ja markergaasi).
  • Pärast 10-sekundilist sisjahinguse peatumist hingatakse kiiresti välja.
  • Analüüsitakse väljahingatud õhu süsinikmonooksiidi sisaldust.
Võimalikud põhjused
  • Astma (eriti õigeaegse ravi korral).
  • Polütseemia (liigne punaste vereliblede arv).
  • Kopsuverejooks (hemorraagia).
  • Mõned südamepuudulikkuse vormid.
Mida see tähendab?
  • Näitab, et gaaside difusioon kopsudes on suurenenud võrdluses normaalse populatsiooniga.
  • On suhteliselt harv nähtus võrreldes madala väärtusega.
Levinumad põhjused
  • Kopsufibroos (armkude kopsudes).
  • Kopsude emfüseem (alveoolide hävimine).
  • Kopsu vereringehäired (nt pulmonaalne hüpertensioon).
  • Kopsukasvaja või põletikulised haigused.
  • Anemia (punaste vereliblede vähenemine).
Mida see tähendab?
  • Näitab kopsude kahjustust või haigust, mis pärsib efektiivset hapnikuvahetust.
  • On oluline marker krooniliste kopsuhaiguste (nt KOK) hindamisel ja seirel.
Peamised põhjused
  • Kroonilise kopsuobstruktiivse tõve (KOK) kahtlus või seire.
  • Kopsufibroosi või interstitsiaalsete kopsuhaiguste diagnoosimine.
  • Düspnoea (hingelduse) põhjuse selgitamine.
  • Pulmonaalse hüpertensiooni hindamine.
  • Enne ja pärast kopsusiseguseid.
Kes tellib või teostab?
  • Testi tellib tavaliselt pulmonoloog (kopsuarst) või internist.
  • Testi teostavad spetsiaalselt koolitatud meditsiiniõed või funktsionaaldiagnostika tehnikud spetsialiseeritud laboris.
Üldine Normaalväärtused on tavaliselt 80–120% prognoositavast väärtusest (mis arvutatakse vanuse, soo ja kehasuuruse alusel). Tegelikud arvväärtused võivad laborite vahel erineda.
Meestele Meestel on normid tavaliselt veidi kõrgemad kui naistel samas vanuses ja kehasuuruses.
Naistele Naistel on normid tavaliselt veidi madalamad.

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!