Hüperventilatsiooni provokatsioon

Hüperventilatsiooni provokatsioon on testimine protseduur, mille käigus patsient teadlikult kiirendab hingamist, et provotseerida hüperventilatsiooni sümptomeid. Seda testi kasutatakse hingamishäirete, ärevusseisundite või neuroloogiliste seisundite, nagu epilepsia, diagnostiliseks hindamiseks.

Funktsioon
  • Testi eesmärk on hinnata organismi reaktsiooni tahtlikule kiirele hingamisele, et tuvastada, kas see kutsub esile iseloomulikke sümptomeid (nt peapööritust, tunnetust, ärevust).
  • Seda kasutatakse hüperventilatsioonisündroomi, ärevushäirete või teatud tüüpi epilepsia diagnoosimiseks.
Päritolu ja areng
  • Testi arendasid neuroloogid 20. sajandi keskpaigas epilepsia diagnoosimiseks, eriti just epileptiliste aktiivsuste esilekutsumiseks.
  • Tänapäeval on selle kasutusvaldkond laienenud ning seda rakendatakse ka psühhosomaatiliste hingamishäirete hindamisel.
Protseduur
  • Patsient istub või lebab mugaval asendil. Talle palutakse sügavalt ja kiiresti (tavaliselt 20-30 korda minutis) hingata 3-5 minutit.
  • Enne ja pärast testi mõõdetakse tavaliselt vererõhku, pulssi, hingamissagedust ja vajadusel tehakse elektroentsefalogramm (EEG) või hingamisfunktsiooni testid.
  • Testi jooksul ja järgnevalt jälgitakse patsiendi subjektiivseid sümptomeid ja objektiivseid muutusi.
Ettevalmistus
  • Testi eelsel õhtul ja samal hommikul tuleks vältida kofeiini ning mitte suitsetada.
  • Oluline on arstile teatada kõikidest hetkel kasutatavatest ravimitest.
  • Testi teeb ja jälgib kvalifitseeritud meditsiinitöötaja (nt neuroloog, pulmonoloog või õde), kes suudab vajadusel sümptomeid kontrollida.
Positiivne reaktsioon
  • Kui test kordab patsiendi tavalisi sümptomeid (nt peapööritust, ängistust, rinnakinnistust), võib see kinnitada hüperventilatsioonisündroomi või ärevushäiret.
  • See viitab sellele, et sümptomid on seotud hingamiskontrolli häiretega.
Neuroloogilised leiud
  • Testi ajal tehtud EEG võib näidata epileptilist aktiivsust, mis on oluline epilepsia, eriti just fokaalse epilepsia diagnoosimisel.
  • Test võib esile kutsuda ka teadvusekaotuse või krambihoo sarnaseid seisundeid.
Füsioloogilised muutused
  • Kiire hingamine põhjustab veres süsihappegaasi taseme langust (respiratoorse alkaloosi), mis võib põhjustada sooleste krampe, nägemishäireid ja käte-varte värisemist.
  • Need muutused on tavaliselt ajutised, kuid aitavad arstil mõista sümptomite põhjust.
Neuroloogilised kaebused
  • Neuroloog võib testi soovitada kahtlustatava epilepsia, korduvate teadvusekaotuste või seletamatute krampide puhul, eriti kui standardne EEG ei ole andnud selget tulemust.
Hingamishäired ja ärevus
  • Pulmonoloog või psühhiaater võib testi kasutada, kui patsiendil on korduvad peapöörituse, õhupuuduse või rinnakinnistuse episoodid, mille põhjuseks kahtlustatakse hüperventilatsioonisündroomi või ärevushäiret.
Diagnoosi kinnitamine
  • Testi kasutatakse sageli kui teiste meetoditega ei õnnestunud selgitada põhjuseid või kui on vaja eristada epileptilisi seisundeid muudest sarnaste sümptomitega haigustest.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele

3
Nende haiguste korral tuvastatakse uuringul sageli muutusi

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!