Hüperventilatsiooni provokatsioon

Kirjeldav

Näitaja kohta

Hüperventilatsiooni provokatsioon on testimine protseduur, mille käigus patsient teadlikult kiirendab hingamist, et provotseerida hüperventilatsiooni sümptomeid. Seda testi kasutatakse hingamishäirete, ärevusseisundite või neuroloogiliste seisundite, nagu epilepsia, diagnostiliseks hindamiseks.

Mis on hüperventilatsiooni provokatsioon?

Funktsioon

Testi eesmärk on hinnata organismi reaktsiooni tahtlikule kiirele hingamisele, et tuvastada, kas see kutsub esile iseloomulikke sümptomeid (nt peapööritust, tunnetust, ärevust).
Seda kasutatakse hüperventilatsioonisündroomi, ärevushäirete või teatud tüüpi epilepsia diagnoosimiseks.

Päritolu ja areng

Testi arendasid neuroloogid 20. sajandi keskpaigas epilepsia diagnoosimiseks, eriti just epileptiliste aktiivsuste esilekutsumiseks.
Tänapäeval on selle kasutusvaldkond laienenud ning seda rakendatakse ka psühhosomaatiliste hingamishäirete hindamisel.

Ettevalmistus ja protseduuri käik

Protseduur

Patsient istub või lebab mugaval asendil. Talle palutakse sügavalt ja kiiresti (tavaliselt 20-30 korda minutis) hingata 3-5 minutit.
Enne ja pärast testi mõõdetakse tavaliselt vererõhku, pulssi, hingamissagedust ja vajadusel tehakse elektroentsefalogramm (EEG) või hingamisfunktsiooni testid.
Testi jooksul ja järgnevalt jälgitakse patsiendi subjektiivseid sümptomeid ja objektiivseid muutusi.

Ettevalmistus

Testi eelsel õhtul ja samal hommikul tuleks vältida kofeiini ning mitte suitsetada.
Oluline on arstile teatada kõikidest hetkel kasutatavatest ravimitest.
Testi teeb ja jälgib kvalifitseeritud meditsiinitöötaja (nt neuroloog, pulmonoloog või õde), kes suudab vajadusel sümptomeid kontrollida.

Mida näitab hüperventilatsiooni provokatsiooni tulemus?

Positiivne reaktsioon

Kui test kordab patsiendi tavalisi sümptomeid (nt peapööritust, ängistust, rinnakinnistust), võib see kinnitada hüperventilatsioonisündroomi või ärevushäiret.
See viitab sellele, et sümptomid on seotud hingamiskontrolli häiretega.

Neuroloogilised leiud

Testi ajal tehtud EEG võib näidata epileptilist aktiivsust, mis on oluline epilepsia, eriti just fokaalse epilepsia diagnoosimisel.
Test võib esile kutsuda ka teadvusekaotuse või krambihoo sarnaseid seisundeid.

Füsioloogilised muutused

Kiire hingamine põhjustab veres süsihappegaasi taseme langust (respiratoorse alkaloosi), mis võib põhjustada sooleste krampe, nägemishäireid ja käte-varte värisemist.
Need muutused on tavaliselt ajutised, kuid aitavad arstil mõista sümptomite põhjust.

Indikatsioonid: millal tehakse hüperventilatsiooni provokatsioon?

Neuroloogilised kaebused

Neuroloog võib testi soovitada kahtlustatava epilepsia, korduvate teadvusekaotuste või seletamatute krampide puhul, eriti kui standardne EEG ei ole andnud selget tulemust.

Hingamishäired ja ärevus

Pulmonoloog või psühhiaater võib testi kasutada, kui patsiendil on korduvad peapöörituse, õhupuuduse või rinnakinnistuse episoodid, mille põhjuseks kahtlustatakse hüperventilatsioonisündroomi või ärevushäiret.

Diagnoosi kinnitamine

Testi kasutatakse sageli kui teiste meetoditega ei õnnestunud selgitada põhjuseid või kui on vaja eristada epileptilisi seisundeid muudest sarnaste sümptomitega haigustest.