Valguse kartus
Kirjeldus
Valguse kartus ehk fotofoobia on sileda valguse suhtes ülitundlikkus, mis tekitab silmades ebamugavust, piinlikkust või isegi valu ning kutsub esile soovi silmi kinni pigistada või pimedasse kohta põgeneda.
Valguse kartus ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mis viitab silmade või närvisüsteemi ärritusele. Silmade võrkkest on ülitundlik valguse suhtes. Tavalises olukorras reguleerib pupill valguse hulka, mis silma siseneb. Põletikuliste protsesside, traumade või närvisüsteemi häirete korral võib see mehhanism häiruda ning isegi normaalne valgus tundub liiga ere ja valus. See on keha kaitsemehhanism, mis hoiatab võimalike kahjustuste eest. Fotofoobia võib esineda nii päevavalguse kui ka tehisvalguse (nagu lambid, arvuti ekraan) puhul.
- Migreen või tugev peavalu
- Nägemisvigastused (nt lühinägelikkus) või silmade kuivus
- Ületöötamine, stress, une puudus
- Poleerimata silmaläätsed või ebakvaliteetsed päikeseprillid
- Mõned ravimid (nt teatud antibiootikumid või diureetikud), mis teevad silmad valguse suhtes tundlikumaks
- Viirusinfektsioonid (nt gripp), mida saatvad silmapõletik või üldine nõrkus
- Silmapõletik (keratiit, uveiit), kaugelearenenud katarakt või glaukoom
- Silmakoda trauma või võõrkeha silmas
- Ajukoe põletik (nt meningiit, ensefalii) või ajukasvaja
- Kraniaalne närvikahjustus (nt pimesoone põletik)
- Süsteemsed haigused (nt lupus), mis mõjutavad närvi- või immuunsüsteemi
- Eelneva silmaoperatsiooni või laserravi järgsed kõrvaltoimed
Enne arsti poole pöördumist võib rakendada järgmisi meetmeid, et leevendada ebamugavust: 1) Puhka silmi – võta pausid pideva ekraanitöö ajal, väldi eredat valgust. 2) Kasuta kvaliteetseid tumeda tooniga päikeseprille või fotokromaatilisi läätsed. 3) Hoomusta ruume – kasuta kardinaid või žaluusisid, et vähendada sissetulevat päikesevalgust. 4) Väldi suitsetamist ja tolmu keskkondi, mis võivad silmi ärritada. 5) Kui sümptom on seotud peavaluga, võib proovida paratsetamooli või ibuprofeeni (kui pole vastunäidustusi). 6) Kasuta silmatilku, et niisutada kuivi silmi, kui probleem on seotud kuivusega. Oluline on tuvastada põhipõhjus – kui sümptom püsib, tuleb konsulteerida spetsialistiga.
- Valguse kartus, mis ilmneb äkki ja on väga tugev, eriti kui see on seotud tugeva peavaluga või kuklassevaluga.
- Kõrge palavik (üle 39°C), jäik kael, teadvuse muutused või iiveldus – need võivad viidata meningiidile.
- Silmade valu, punetus või nägemise järsk halvenemine (näiteks udune nägemine, sädemete nägemine).
- Pärast silmatraumat (löök, võõrkeha) või keemilist kokkupuudet.
- Uue või erakordselt tugeva peavaluga kaasnev valguse kartus, mida saab kirjeldada kui „elu jooksul tugevaimat peavalu“.
- Näo või keha poolte halvatus, kõne raskused, tasakaalukaotus – võimalikud insuldi sümptomid.
- Valguse kartus, mis kestab mitu päeva ilma selge põhjuseta või halveneb.
- Krooniline peavalu või migreen, mis on seotud valguse kartusega, kuid ei leevene tavapäraste ravimitega.
- Pidev silmade ärritus või kuivuse tunne, mis segab igapäevast tegevust.
- Valguse kartus pärast silmaoperatsiooni või uue ravimi võtmist.