Seljavalu
Seljavalu on valulik tunne selja alaosas, keskosas või ülaosas, mis võib olla nõrk või tugev, terav või nüri ning ajutine või püsiv.
Seljavalu on üks levinumaid terviseprobleeme, mis tuleneb selja piirkonna struktuuride – nagu lülid, lihased, sidemed, närvid või vahelülid – ärritumisest või kahjustusest. Valu võib tekkida äkitselt (nt. lihasevenituse korral) või areneda aja jooksul (nt. halva kehaasendi tõttu). See võib olla lokaliseeritud ühte kohta või kiirgada kättesse, puusadesse või jalgadesse, olenevalt sellest, milline osa on mõjutatud.
- Lihaspinge või krambid halva kehaasendi, ülekoormuse või vähese liikumise tõttu
- Väikevigastused, näiteks lihase- või sidemevigastused treenimisel või igapäevategevustes
- Stress ja pinge, mis põhjustavad seljalihaste pingulust
- Pikaajaline istumine või seismine, eriti vales asendis
- Ülekaalulisus, mis suurendab koormust selgroole
- Selgroolülide degeneratiivsed muutused (osteokondroos) või artriit
- Sildkondüliit (selgrookanali ahenemine), mis surub närvidele
- Närviõõnele (herniate ketas) või radikulopaatia
- Põletikulised haigused nagu anküloosiv spondüliit
- Infektsioonid (nt. spondülodiskiiit) või kasvajad selgroos
- Siseorganite haigused, mis kiirgavad selga (nt. neerukivid, kõhunäärme-, kusepõie- või naistegenitaalprobleemid)
- Osteoporoos ja selgroolülide murrud
Kui seljavalu on kerge kuni mõõdukas, võib proovida järgmisi meetmeid: puhka 1-2 päeva, kuid vältia pikka voodis olekut, sest liigne puhkus võib lihaseid nõrgendada. Rakenda külma kompressi (jää) esimestel 48 tunniul, et vähendada põletikku ja paistetust, seejärel sooja kompressi või duši, et lihaseid lõdvestada. Võta vastuvõetavaid valuvaigisteid, nagu ibuprofeen või paratsetamool, järgides pakendil olevaid juhiseid. Tee õrna venitus- ja liigutusharjutusi (nt. selga kerge kummardamine või põlved rinna külge tõmbamine), et säilitada liikuvust. Paranda oma istumise ja magamise asendit, kasuta toetavat tooli ja matratsit. Väldi raskuste tõstmist ja korduvaid liigutusi. Kui valu püsib üle nädala või halveneb, konsulteeri perearstiga.
- Jalgade või puusade järsk nõrkus, tuimus või pistlemine, mis halveneb
- Pärasoole või kusekoti kontrolli kaotus (võimetus urineerida või defekatsiooni pidada)
- Valu pärast tõsist trauma, nagu kukkumist, liiklusõnnetust või lööki selja piirkonda
- Kõrge palavik (üle 38°C) koos seljavaluga, mis võib viidata infektsioonile
- Öösel tekkiv või pidevalt halvenev valu, mis ei leevendu puhkamisega
- Seljavalu koos kaalulanguse ilma selge põhjuseta
- Valu, mis levib mõlemasse jalga või on seotud köha või aevastamisega suurenev valu
Seotud uuringud: Seljavalu
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!