Peapööritus
Peapööritus on tunne tasakaalukaotust või illusiooni, et ise või ümbrus pöörleb. See võib olla kerge ebaloomulikkus või tugev pearinglus, mis muudab seismise ja liikumise raskeks.
Kelle poole pöörduda?
Peapööritus on subjektiivne tunne, kus inimene tajub enda või ümbritseva ruumi liikumist või pöörlemist, kuigi tegelikult liikumist ei toimu. See on seotud meie keha tasakaalusüsteemi häirega. Tasakaalu hoidmiseks töötavad koos sisekõrva vestibulaaraparaat, silmad ja proprio tseptorid (lihaste ja liigeste sensorid). Kui aju saab nendest süsteemidest vastuolulisi signaale või signaalide töötlemine on häiritud, tekib peapöörituse tunne. Sageli kaasnevad iiveldus, oksendamine, higistamine, nägemise muutused või kõndimisraskused. Peapööritus võib olla ajutine (nt põhjustatud dehidratatsioonist) või krooniline (nt Meniere'i tõve tõttu). Eriti oluline on eristada perifeerset peapööritust (põhjustatud sisekõrva häiretest) ja tsentraalset peapööritust (seotud ajuga, näiteks insuldi või ajukasvaja korral).
- Ortostaatiline hüpotensioon (vererõhu langus järsul tõusmisel istmelt või voodist)
- Dehidratatsioon (vedelikupuudus, eriti sooja ilma või füüsilise koormuse ajal)
- Stress, ärevus või paanikahood
- Väsimus ja unepuudus
- Alatoitumine või madal veresuhkur (hüpoglükeemia)
- Liigne kofeiini, nikotiini või alkoholi tarbimine
- Mõned ravimid (nt vere rõhku alandavad ravimid, antidepressandid, diureetikud)
- Rasedus (hormonaalsed muutused esimesel trimestril)
- Merehaigus või liikumishäired sõidukites
- Kerged viirusinfektsioonid, mis mõjutavad sisekõrva
- Beniignne paroksüsmalne positsiooniline vertigo (BPPV) – sisekõrva kuulikesed liiguvad valesse kohta, põhjustades lühiajalist peapööritust pea pööramisel
- Meniere'i tõbi – sisekõrva vedeliku rõhu tõus, mis põhjustab peapöörituse atakke, kurdust ja kõrvakõminat
- Vestibulaarne neuriit (sisekõrva närvi põletik) – tavaliselt viiruse põhjustatud, tekitab järsku tugevat peapööritust, mis kestab mitu päeva
- Migreen – peavaluga või ilma selleta võib kaasneda peapööritus
- Anemia (verevaegus) – hapniku vähene kandumine ajju võib põhjustada pearinglust ja nõrkus
- Südame-veresoonkonna häired (nt arukas südame löök, südamepuudulikkus, südameklapi probleemid)
- Neuroloogilised häired (nt insult, ajukasvaja, muldskleroos, Parkinsoni tõbi)
- Metaboolsed häired (nt hüpotüreoos, diabeet, elektroliiditasakaalu häired)
- Kroonilised kõrvainfektsioonid või siinusprobleemid
- Peatraumad (näiteks tursete aju või sisekõrva kahjustused löögi tagajärjel)
Kui peapööritus on kerge ja ilma hädamärkideta, võib järgmised meetodid aidata sümptomeid leevendada ja uute atakkide vältimisel:
1. Puhka kohe: Kui tunnete peapööritust, istuge või heitke kohe maha, et vältida langemist ja vigastusi. Hoidke silmad lahti ja proovige fikseerida pilk ühele statsionaarsele punktile (nt seinal olevale punktile).
2. Väldi äkilisi liigutusi: Ärge pöörake pea kiiresti, ärge tõuske järsult istmelt või voodist. Lamades istumisele ja seejärel seismisele mineku ajal tehke pausid igal etapil.
3. Reguleeri vedeliku ja soola tarbimist: Joo piisavalt vett (soovitatavalt 1,5-2 liitrit päevas), et vältida dehidratatsiooni. Meniere'i tõve kahtlusel piira soola tarbimist, sest see võib sisekõrva vedeliku rõhku tõsta.
4. Söö korrapäraselt ja tasakaalukalt: Väldi pikki söömata jätmise perioode. Väiksed, sagedased toidukorrad aitavad hoida stabiilset veresuhkrut. Väldi rasket rasvast toitu.
5. Väldi triggereid: Piira või välista alkoholi, kofeiini ja tubaka tarvitamine, kuna need võivad vereringet häirida ja peapööritust süvendada.
6. Kohandage keskkonda: Hämaras toas lamamine võib aidata. Valgus võib sümptomeid halvendada. Kasutage öösel öövalgust, et vältida täielikku pimedust.
7. Harjutused: Teatud vestibulaarsed rehabilitatsiooniharjutused (nt Brandt-Daroff'i harjutused) võivad BPPV korral aidata, kuid need tuleks teha arsti või füsioterapeudi juhendamisel. Lihtsad tasakaaluharjutused (nt seismine ühel jalal) võivad tervet tasakaalumeelt tugevdada.
8. Ravimite kasutamine ettevaatusega: Arsti poolt määratud lühiajalised iiveldusevastased ravimid (nt dimenhüdrinaat) võivad ataki ajal leevendust tuua. Ärge võtke ilma arsti nõusolekuta ravimeid pikaajaliselt.
9. Hoolitse une eest: Püüdke säilitada regulaarne unerežiim ja puhata piisavalt, sest väsimus võib peapööritust provotseerida.
10. Halda stressi: Stress ja ärevus võivad sümptomeid süvendada. Proovige lõõgastustehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon või kerge jooga.
Kui peapööritus kordub, muutub sagedasemaks või on seotud murettekitavate lisasümptomitega, on oluline pöörduda arsti poole põhjaliku diagnoosi saamiseks.
- JÄRSK ja EBATAVALISELT TUGEN peavalu ("elu kõige tugevam peavalu")
- Nägemishäired: kahekordne nägemine, udune nägemine, pimedus ühes või mõlemas silmas või näovälja kadumine
- Kõnehäired: moonutatud kõne, sõnade leidmise raskused, arusaamatus või teiste sõnade mõistmine on häiritud
- Jäsemete nõrkus, tuimus või halvatus, ERITI kui see esineb ühel kehapoolel (nt parem käsi ja jalg)
- Raske tasakaalukaotus või koordinatsioonihäire, mis takib seismast või kõndimast iseseisvalt
- Rinnavalvus, hingamiserksus, kiirenenud või ebaregulaarne südame löögisagedus
- Kõrge palavik (üle 39°C) koos kaela jäikusega või valgusundimusega
- Teadvuse muutused: segasus, desorienteeritus, teadvuse kaotus või raskused ärkamisega
- Pidev oksendamine, mis takib vedeliku ja toidu vastuvõtmist (dehidratatsiooni oht)
- Peapööritus, mis algas kohe pärast PEATRAUMAT (pealööki, kukkumist)
- Uued või halvenevad sümptomid RASEDUSE ajal
- Peapööritus, mis ei levi mitu päeva või muutub järjest tugevamaks, hoolimata puhkusest ja vedeliku tarbimisest
Seotud uuringud: Peapööritus
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!