Trikuspiidklapi stenoos
Kirjeldus
Trikuspiidklapi stenoos on haruldane südamerikke, mille puhul koljutunne aheneb, takistades normaalset verevoolu paremast vatsakambrist paremasse kotta. See tingib südame parema poole koormuse suurenemise ja võib viia tõsiste terviseprobleemideni. Õigeaegne tuvastamine ja ravi on väga olulised sümptomite leevendamiseks ja pikema täisväärtusliku elu tagamiseks.
Trikuspiidklapi stenoos on südame parema poole klapihaigus, mille korral koljutunne (trikuspiidklapp) südame parema koda ja parema vatsakambri vahel on ahenenud või jäigastunud. See ahenemine takistab verd vabalt voolamast paremast vatsakambrist tagasi paremasse kotta, mis omakorda sunnib paremat vatsakambrit töötama suurema surve all, et verd edasi lükata. Ajapikku võib see põhjustada parema vatsakambri hüpertroofiat (lihase paksenemist) ja nõrgenemist, samuti vere tagasivoolu veresoonteesse, eriti maksa ja kõhuõõnde. Enamikul juhtudest on see kaasasündinud seisund, kuid võib tekkida ka hiljem elus teiste haiguste tagajärjel.
- Väsimus ja üldine nõrkus, mis halveneb füüsilise koormusega
- Lööbihäired (arrütmia), eriti parema poole südame põhjustatud
- Kõhu ülaosa või parema roidekaare all esinev ebamugavustunne
- Nähtav kõhupoolne turse (atsiit) või jalaturse (edeeem) seoses vedeliku kogunemisega
- Suurenenud maks (hepatomegaalia), mis võib põhjustada kõhu valulikkust või täisolekutunnet
- Vereringehäired, eriti maksas, mis võib avalduda kollasuse (neeljassoo) või verevalumiste kergemana esinemisena
- Kopsudes võib tekkida vedelik (kopsuturse), kuid see on harvem kui teiste südameklapihaiguste puhul
- Vähenenud uriini eritumine (olüguuria) ja vere raskemine (tsüanoos) väga rasketel juhtudel
Trikuspiidklapi stenoo peamised põhjused jagunevad kaasasündinudks ja omandatuks. Enamasti on tegemist kaasasündinud südamevigaga, mis võib esineda isoleeritult või koos teiste südamearenguhäiretega (nt Ebsteini anomaaliaga). Omandatud põhjused hõlmavad reumatilist südamepõletikku, mis on endisaegne, kuid mõnes piirkonnas siiski esinev põhjus. Teised võimalikud põhjused on kartsinoid-sündroom (vähktõve haruldane vorm), süstemaatiline erütematoosne lupus, infektiivne endokardiit või klapi traumaatiline kahjustus. Mõnikord võib stenoos tekkida seoses kunstliku südamestimulaatori juhtmetega või pärast südame siirdamist. Riskiteguriteks loetakse perekonnas esinevaid kaasasündinud südamevigu, reumatilise palaviku anamneesi ja teatud autoimmuunhaigusi.
Trikuspiidklapi stenoo kahtlus tekib tavaliselt füüsilise uuringu ajal, kui kuuldakse iseloomulik südamekulina (süstoolne või diastoolne kahin) paremal pool rinnakorvi või kõhu ülaosas. Diagnoosi kinnitamiseks ja haiguse raskusastme hindamiseks tehakse mitmeid uuringuid. Transtorakaalne ekokardiogramm (südame ultraheli) on kuldstandard, mis võimaldab hinnata klapi anatoomiat, ahenemise astet (gradienti) ja parema vatsakambri seisundit. Transesofaagealne ekokardiogramm võib olla vajalik täpsemaks pildistamiseks. Elektrokardiogramm (EKG) võib näidata parema vatsakambri hüpertroofia märke. Rindkere röntgen võib paljastada südame suurenemist või muutusid kopsudes. Lisaks võidakse kasutada südame magnetresonantstomograafiat (MRI) või südamkateteriseerimist, et saada täpsemat teavet vererõhkude ja südame anatoomia kohta, eriti enne kirurgilist ravi.
Trikuspiidklapi stenoo ravi sõltub sümptomite raskusest ja anatoomilistest muutustest. Kergetel, sümptomiteta juhtudel võib piirduda regulaarse jälgimisega ja elustiili soovitustega (nt soolavaene toitumine vedeliku kogunemise vähendamiseks). Ravimiravi eesmärk on leevendada sümptomeid, eriti parempoolset südamepuudulikkust. Sellesse kuuluvad diureetikud (kusetegevust suurendavad ravimid) vedeliku kogunemise vähendamiseks ja südame tööd kergendavad ravimid. Definatiivne ravi on kirurgiline. Valikuteks on trikuspiidklapi balloonvalvuloplastika (klapi laiendamine balloonkatetriga) või avatud südameoperatsioon, mille käigus tehakse klapi rekonstrueerimine või asendamine (valvuloplastika või proteseerimine). Klapi asendamiseks kasutatakse mehaanilist või bioloogilist proteesi. Otsus ravimeetodi üle tehakse individuaalselt, arvestades patsiendi vanust, üldist tervist ja kaasnevaid südamehaigusi.
Oluline on konsulteerida kardiologiga (südamearstiga), kui tekivad järgmised märguanumid ("punased lipud"): pidev või halvenev väsimus, mis segab igapäevategevusi; uued või süvenevad hingeldus või raskused hingata, eriti lamades; korrapärased või kiired südamepekslemised (palpitatsioonid); märgatav turse kõhus, nimmes või jalgades; kollakas nahavärvus või silmade valged osad; äge rindkerevalu või rõhu tunne; äkiline ja oluline kaalutõus lühikese ajaga (vedeliku kogunemise tõttu). Kui teil on teadaolev kaasasündinud südamehaigus või teisi riskitegureid, on oluline käia regulaarsetel südame kontrollidel, isegi kui sümptomeid veel pole, et haigust varakult avastada.