Trikupsiaalklapi regurgitatsioon

Trikupsiaalklapi regurgitatsioon (ka trikupsiaalklapi lekkimine) on seisund, mille korral südame paremas eessüdamekambris ja paremas vatsakeses asuva trikupsiaalklapi lehed ei sulgu tihedalt. See põhjustab süstole (vatsakese kokkutõmme) ajal vere tagasivoolu (regurgitatsiooni) vatsakesest tagasi eessüdamesse. Regurgitatsiooni tagajärjel peab parem eessüda ja seejärel parem vatsake töötama koormusel, et pumbata sama verd uuesti, mis põhjustab nende osade paisumist ja paksunemist. Pikaajaliselt võib see viia parema südamepoolse südamepuudulikkuseni. Eriti sagedased on kerged regurgitatsiooni astmed, mis ei põhjusta terviseprobleeme ja vajavad vaid jälgimist.

Trikupsiaalklapi regurgitatsiooni võib põhjustada klapi enda kahjustus (primaarne) või parema vatsake paisumine ja muutunud struktuur (sekundaarne).

Primaarsed põhjused (klapi enda probleem):

• Sünnikaaludused (nt Ebsteini anomaalia).
• Endokardiit (südame sisemise kesta põletik).
• Reumatiline südamepõletik.
• Trauma või klapi kahjustus pärast parema südamepoolse kateteriseerimist.
• Müksomaatne degeneratsioon (klapilehtede paksunemine).
• Kartsinoidsündroom.

Sekundaarsed (funktsionaalsed) põhjused:

• Parema vatsake paisumine ja ülekoormus: See on kõige tavalisem põhjus. See võib tekkida teiste südamehaiguste tagajärjel, nagu:
• Vasakpoolne südamepuudulikkus.
• Kopsutekkeline südamehaigus (cor pulmonale).
• Kopsuarteri hüpertensioon (kõrgenenud vererõhk kopsuveresoonkonnas).
• Pulmonaalklapi ahenemine või lekkimine.
• Atriaalfibrillatsioon, mis võib põhjustada parema eessüdame suurenemist.

Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel uuringul ja erilistel diagnostilistel testidel.

1. Füüsiline uuring: Arst kuuleb südant ja võib tuvastada iseloomuliku sistoolilise kahina paremas alumises rinnakuservas. Samuti kontrollitakse naha sinakas värvi (tsüanoos), ödeemi ja kaelaveenide täituvust.

2. Ehhokardiogramm: See on kuldstandard diagnostikas. Transtorakaalne (rinnakule) ja/või transesofageaalne (söögitoru kaudu) ultraheliuuring võimaldab visuaalselt hinnata klapi struktuuri ja funktsiooni, määrata regurgitatsiooni raskusastet, hinnata verevoolu kiirust Doppleri meetodil ja mõõta südameõõnte suurust ning funktsiooni.

3. Elektrokardiogramm (EKG): Näitab südame rütmihäireid (nt atriaalfibrillatsiooni) või parema südamepoolse suurenemise märke.

4. Rindkere röntgen: Võib näidata südame, eriti parema südamepoolse suurenemist, kopsutäidiste või muid muutusi.

5. Südamekateteriseerimine: Kasutatakse harvem, kuid võib olla vajalik teiste koronariarterite või südamerakkude haiguste hindamiseks või enne operatsiooni.

6. Kardiovaskulaarne magnetresonantstomograafia (MRI): Kasutatakse täpsemaks südame anatoomia ja funktsiooni hindamiseks, kui ehhokardiogrammi andmed on ebapiisavad.

Ravi sõltub haiguse raskusastmest, sümptomitest ja aluspõhjusest.

Konservatiivne ravi (kerge ja mõõdukas astme, sümptomiteta):

• Regulaarne kardiologi jälgimine ja ehhokardiogrammiga kontroll.
• Aluseks olevate haiguste ravimine (nt südamepuudulikkus, kopsuhüpertensioon, atriaalfibrillatsioon).
• Elustiilimuutused: soolasisaldusega toidu piiramine turse vähendamiseks, kehakaalu kontroll, alkoholi tarbimise piiramine, regulaarne füüsiline tegevus vastavalt arsti soovitustele.

Medikamentoosne ravi (sümptomaatilise või raske astme korral):

• Diureetikud (kuseeritid): vähendavad vedelikupeetust ja ödeemi.
• Vasodilaatorid: võivad aidata vähendada südame koormust.
• Ravimad südamepuudulikkuse või rütmihäirete kontrollimiseks.

Kirurgiline ravi (raske, sümptomaatilise regurgitatsiooni korral):

• Trikupsiaalklapi plastika (rekonstruktsioon): Eelistatud meetod, kui võimalik. Klappi parandatakse oma kudede kasutamisega (nt annulooplastika rõnga kitsendamine).
• Trikupsiaalklapi asendamine: Teostatakse siis, kui klappi ei ole võimalik parandada. Kasutatakse bioloogilist (loomast) või mehaanilist klappi. Bioloogiliste klappide puhul ei ole pikaajaliselt verihüübivähendajaid vaja, kuid need kulumavad kiiremini. Mehaanilised klapid on vastupidavamad, kuid nõuavad eluaegset antikoagulatsiooniravi.
• Otsustamine operatsiooni kohta on keeruline ja sõltub paljudest teguritest, sealhulgas patsiendi üldisest tervisest ja olemasolevatest kaasnevatest haigustest.

Oluline on konsulteerida kardiologiga või perearstiga järgmiste sümptomite ilmnemisel, eriti kui teil on teadaolev südamehaigus:

• Uus või halvenev hingeldus füüsilise tegevuse ajal või puhkeolekus.
• Märgatav väsimus, mis segab igapäevast tegevust.
• Jalgade, säägte või kõhu kiire või suurenev turse.
• Südame löökide tundmine, kiire või ebaregulaarne südamelöök (aritmia).
• Kaelaveenide nähtav pulssimine või paisumine.
• Igapäevaste tegevuste sooritamise raskused endisele võrreldes.

Kui teil on juba diagnoositud trikupsiaalklapi regurgitatsioon, järgige regulaarselt ettenähtud kontrollvisiite, isegi kui sümptomeid ei esine. Ärge oodake, kuni sümptomid halvenevad.