Peyronie haigus
Kirjeldus
Peyronie haigus on seisund, mille korral penises kujuneb kõvenenud kudeplaadike, mis põhjustab selle kõveruse ja sageli valu. See võib oluliselt mõjutada mehe füüsilist tervist ja emotsionaalset heaolu, segades seksuaalset funktsioneerimist ja suhteid. Oluline on mõista, et tegemist on tuvastatava ja mitmel viisil ravitud meditsiinilise probleemiga.
Peyronie haigus (ka Peni induratio plastica) on sidekoest plaadikese (fibrootse plaadi) teke peenise kestas (tunica albuginea). Tavaliselt elastsed sidekoekiud muutuvad armeks, mis põhjustab kõveruse ja deformatsiooni peenise ergutusel. Plaat võib olla erineva suurusega ja asendiga, mistõttu kõverus võib olla üles, alla või külje suunas. Haigus kujuneb tavaliselt kahes faasis: algses (akutses) faasis võib tekkida põletik ja valu, millele järgneb stabiilsem (krooniline) faas, kus kõverus stabiliseerub. Protsess põhjustab füüsilist ebamugavust ning võib viia ka psühholoogilise stressi ja seksuaalse ärevuseni.
- Peenise märgatav kõverus või painutus ergutusel.
- Peenises või selle ümbruses kõva plaadike (kiire), mida saab katsuda.
- Peenise deformatsioon (näiteks „kinnitusrihm“ või kärbumine).
- Ergutusel või pärast seda valu, mis võib aja jooksul väheneda.
- Peenise lühenemine varasemaga võrreldes.
- Raskused seksuaalse läbimurde saavutamisel või säilitamisel kõveruse tõttu.
- Suurenenud seksuaalne ärevus või enesekindluse langus.
- Raskused partneriga seksuaalsuhte loomisel.
- Peenise ergutuse või orgasmi kvaliteedi langus.
Peyronie haiguse täpne põhjus on teadmata, kuid seda seostatakse mikrovigastustega peenises, mis tekivad seksuaalse tegevuse, magamise või muu füüsilise aktiivsuse käigus. Vigastuse korral võib sidekude paraneda ebanormaalselt, moodustades kõva plaadi. Riskitegurite hulka kuuluvad:
- Geneetika: Perekondlik kalduvus sidekoehaigustele.
- Vanus: Kõige sagedamini 40–70-aastastel meestel.
- Seos teiste tervisehäiretega: Diabeet, metaboolse sündroomi tunnused, lupus või Dupuytreni kontraktuur (küüned sõrmedes).
- Kehaline trauma: Otsene löök või vigastus peenisele.
- Elustiilitegurid: Tubakasuitsetamine (soodustab vereringe häireid) ja alkoholi liigtarbimine.
- Mõned ravimid: Harvadel juhtudel teatud vererõhu- või südameravimid.
Peyronie haiguse diagnoosimiseks viib uroloog läbi mitmeetapilise hindamise. Esmalt kogutakse põhjalik anamnees, kaardistades sümptomite kestust ja arengut. Seejärel järgneb füüsiline uuring, mille käigus katsutakse peenist leiduva plaadike (fibroosse plaadi) olemasolu, suurust ja asendit. Sageli tehakse ka peniskõrgusindeks (kasutades ergutusravimeid), et hinnata kõverust ja funktsionaalsust ergutusolekus. Kõige täpsema pildi annab penise ultrahääluuuring (ultraheli), mis võimaldab visualiseerida plaadikesi ja hinnata verevarustust. Harvemini, keerukatel juhtudel, võidakse kasutada magnetresonantstomograafiat (MRI).
Peyronie haiguse ravi valik sõltub haiguse faasist, sümptomite raskusest ja patsiendi soovidest. Ravi eesmärk on leevendada valu, vähendada kõverust ja taastada seksuaalne funktsioneerimine.
Mittekirurgilised meetodid:
- Ravimid: Peroraalsed vahendid (nt potentsiaaliks kolhhitsiin, tamoksifeen) või plaadikesse süstitavad preparaadid (nt kollageenaas, interferoon).
- Füüsoterapia: Vakumiseadmete või peenise painutusseadmete (penise ekstensori) kasutamine.
- Kiirgusravi: Välditakse tänapäeval varasema kogemuse tõttu.
- Valuravi: Valu leevendamiseks võib soovitada mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID).
Kirurgilised meetodid:
Kirurgiat kaalutakse tavaliselt peale 12 kuud, kui haigus on stabiliseerunud, kuid kõverus segab seksuaalelu.
- Plaadi kõvenenud koe eemaldamine ja paikade asendamine (nt tupe ümbrise nahalapiga).
- Plaadi lõikamine ilge asendamata (Nesbiti protseduur).
- Peenise proteesi paigaldamine meestel, kellel on lisaks ka ergutushäire.
Elustiilisoovitustena soovitatakse loobuda suitsetamisest ja säilitada tervislik kaal.
- Kui märkate peenises uut või halvenevat kõverust.
- Kui katsudes tunnete peenises kõva plaadikest.
- Kui ergutusel või pärast seda esineb valu.
- Kui kõverus takistab seksuaalvahekorda või põhjustab olulist psühholoogilist distressi.
- Kui kaotate peenise pikkust või tekib ergutushäire.
- **ERAKORRALINE OLUKORD:** Kui peenise järsk kõverus on kaasnenud tugeva valu ja verevalumisega peenise kestas (peniilne fraktur) – see nõuab **kohest kirurgilist abi**.