Kopsuarteri stenoos
Kirjeldus
Kopsuarteri stenoos on kopsuarteri (kopsuvalgu) ahenenemine, mis piirab verevoolu kopsudesse ja parema südame. See võib olla nii kaasasündinud kui ka omandatud seisund, mis nõuab arsti tähelepanu, sest pikaajaline kopsuvere vähene vool võib viia südame parema vatsakese ülekoormuse ja südamepuudulikkuseni.
Kopsuarteri stenoos on patoloogiline seisund, mille korral kopsuarteri (kopsuvalgu) ava on ahenenud. See ahenemine võib asetseda klapitasandil (klappstenoos), klapi kohal või all (supravalgulaarne või subvalgulaarne stenoos).
Peamine tagajärg on takistus verevoolul südame paremast vatsakestest kopsudesse. Südamel tuleb töötada suurema surve all, et lükkada verd läbi ahenenud ava, mis viib parema vatsakese müokardi paksenemisele (hüpertroofia). Pikaajaliselt võib see põhjustada parema vatsakese laienemist, funktsiooni halvenemist ja lõpuks parempoolset südamepuudulikkust. Raskusaste võib olla kerge, keskmine või raske.
- Sümptomid võivad puududa täielikult, eriti laste puhul.
- Lihtne väsimus või hingeldus eriti füüsilise koormuse ajal.
- Juhuslikult tuvastatud südamemüra (streenav või puhkev heli südametsüklis) arsti kuulamisel.
- Oluline hingeldus (düspnoe) vähese füüsilise koormuse korral või puhkeolekus.
- Väsimus ja vähene töövõime.
- Rindkere valu või raskustunne (angina pectoris).
- Teadvuse kaotus (sünkoope) või lähenevuse tunne, eriti pingutuse ajal.
- Tsüanoos (sinakas nahavärvus) – tekib, kui stenoos on seotud südame defektiga, mis võimaldab sinist verd kehas ringlusele.
- Südame rütmihäired (arütmiad).
- Parem-poolse südamepuudulikkuse märgid: käte ja jalgade turse (ödeem), kõhuõõne vedelikukogunemine (atsiit), suurenenud maks.
Kopsuarteri stenoos võib olla kaasasündinud või omandatud.
Kaasasündinud põhjused (kongeniitalne): See on üks levinumaid kaasasündinud südamevigu. See võib esineda isoleerituna või osana keerukamatest sündroomidest (nt Fallot'i tetraloogia). Põhjusteks on loote arenguhäired kopsuklapi või arteri moodustumisel.
Omandatud põhjused (akvireeritud): Harvem. Tekib tavaliselt täiskasvanueas. Peamised põhjused:
- Reumatiline südamehaigus: Krooniline põletikuline reaktsioon streptokokiinfektsioonile, mis võib kahjustada südameklappe.
- Kartsinoidsündroom: Haruldane pahaloomuline kasvaja, mis eritab aineid, mis põhjustavad klapikoe fibroosi ja ahenemist.
- Kopsuklapi infektsioon (endokardiit).
- Idiopaatiline kopsuklapi kaltsifikatsioon: Klapi kaltsiumisoolte ladestumine teadmata põhjusel, tavalisem vanematel patsientidel.
- Välised survetegurid: Suured tuumorsed rinnaõõnes võivad kopsuarterit väljastpoolt survet avaldada.
Stenoosi kahtlus tekib sageli arsti kuulamisel iseloomuliku südamemüra tõttu. Täpsemaks kinnituseks ja raskusastme määramiseks tehakse:
1. Transtorakaalne ehokardiograafia (südame ultraheli): Peamine diagnostiline meetod. Võimaldab visualiseerida kopsuklapi anatoomiat, hinnata ahenemise kohta ja raskusastet (gradienti), mõõta parema vatsakese seinte paksust ja hindada selle funktsiooni.
2. Elektrokardiogramm (EKG): Võib näidata parema vatsakese hüpertroofia märke.
3. Rindkere röntgen: Võib näidata suurenenud paremat südamekoda või kopsuarteri laienemist ahenemise kohal.
4. Südameteede kateteriseerimine (südamepoolsisuline uuring): Kasutatakse harvem, peamiselt kui on vaja täpset rõhugradienti mõõta või kui planeeritakse sekkumist (balloonvalvuloplastikat).
5. Kardio-MRI või KT: Võivad olla abiks komplekssete anomaaliate (nt perifeerse stenoosi) hindamisel.
Ravi sõltub stenoosi raskusastmest ja patsiendi sümptomitest.
1. Kerge stenoos: Sageli ei vaja spetsiifilist ravi. Soovitatakse regulaarseid arstikontrolli (sh ehokardiograafiat) ja eluviisi jälgimist. Füüsiline aktiivsus on lubatud, kuid võistlussporti soovitatakse arutada kardioloogiga.
2. Keskmise kuni raske raskusastmega stenoos või sümptomaatiline stenoos: Nõuab invasiivset sekkumist.
- Balloonvalvuloplastika: Esmane valik paljudele patsientidele. Kateteris olev pall juhtitakse südame kaudu ahenenud klapini ja puhutakse täis, laiendades ahenenud ava. Vähem invasiivne kui avatud operatsioon.
- Avatud südameoperatsioon (klavotomia või klapivahetus): Tehakse, kui balloonvalvuloplastika pole sobiv (nt väga paks kaltsifitseerunud klapp) või kui on vaja klapp asendada. Kasutatakse bioloogilist või mehaanilist proteesi.
3. Medikamentoosne ravi: Ei paranda stenoosi, kuid võib olla abiks sümptomite leevendamisel või tüsistuste (nt südamepuudulikkuse või rütmihäirete) korral. Võib hõlmata diureetikume (kusetegevust suurendavad ravimid), beetablokaatoreid või antiarütmikume.
Kui teil on kahtlus, et teie lapsel või teil endal võib olla südamehaigus, on oluline konsulteerida perearsti või kardioloogiga järgmiste sümptomite ilmnemisel:
- Lapsel: Kiiresti väsimine mängu ajal, halb kaalukasv, hingeldamine, sinakas nahavärvus (eriti suuümbruses või küünedel) või teadvusekaotused.
- Täiskasvanul: Uus või halvenev hingeldus füüsilise koormuse ajal, rindkere valu, äkilised teadvusekaotused või sagedased minestused.
- Igas vanuses: Arsti kuulamisel tuvastatud senitundmatu südamemüra.
ERAKORRALINE ABi on vajalik, kui esineb: äkiline, tugev hingeldus; raske rindkerevalu; pikaajaline teadvusekaotus; või sinakas nahatoon, mis ei kao. Need võivad viidata eluohtlikule südame-veresoonkonna seisundile.