Furunkuloos
Kirjeldus
Furunkuloos on nahapõletik, mida põhjustab bakteriaalne infektsioon ja mis avaldub valulike näärmete ja juustekoti põletikena. See on üsna levinud seisund, mis võib tekitada olulist ebamugavust ning nõuab õiget ravi, et vältida tüsistusi nagu infektsiooni levik või armetiste teke.
Furunkuloos on stafilokokkide (enamasti Staphylococcus aureus) põhjustatud naha infektsioon, mis haarab juustekoti või õlinaläärme. Põletikule iseloomulik on punetus, paistetus, kuumus ja valulikkus, mis kujuneb välja täidisest (puskest) täidetud sõlmeks – furunkuliks ehk mädapõrutikuks. Mitme furunkuli korraga esinemist nimetataksegi furunkuloosiks. See võib esineda kõikjal kehal, kus on juuksed, kuid sage on asukohtades, kus nahk hõõrub vastu rõivaid või higistab (nt kaenlaalused, pahkluud, istmik).
- Punakas ja paistes sõlm naha all (algfaas)
- Intensiivne valulikkus puudutusel ja liigutamisel
- Kuumus tunne puudutuskohas
- Valge või kollakas täidis (pus) tipus, mis võib lõhkeda
- Võimalik väike veritsemine või eritise väljavool pühkimisel
- Kõrgenenud kehatemperatuur
Furunkuloosi põhjustajaks on peamiselt bakter Staphylococcus aureus, mis tungib läbi väikeste nahakahjustuste, kriimustuste või higistamise tõttu pehmenenud naha. Riskitegurite hulka kuuluvad: nõrgenenud immuunsüsteem (nt diabeet, põletikulised haigused), kehv isiklik hügieen, tihe hõõrdumine (rõivaste või seadmetega), ülemäärane higistamine (hüperhüdroos), olemasolevad nahahaigused nagu ekseem või psoriaas, aga ka lähedane kontakt furunkuloosiga haige inimesega (nakkusoht).
Furunkuloosi diagnoosib enamasti arst (perearst, dermatoloog või kirurg) visuaalse inspektsiooni alusel – iseloomuliku välimuse ja sümptomite põhjal. Täidisest võetakse bakterikulu, et tuvastada täpne patogeen ja määrata tundlikkust antibiootikumidele, eriti korduvate või raskete juhtumite puhul. Kui kahtlustatakse aluseks olevat haigust (nt diabeeti), võidakse teha täiendavaid vereanalüüse.
Väiksemate furunklite raviks soovitatakse sooja kompressi rakendamist mitu korda päevas, mis kiirendab furunkli "küpsemist" ja spontaanset lõhkumist. Rangelt keelatud on furunkli ise välja pigistada, see võib põhjustada infektsiooni sügavamale levikut. Arst võib määrata kohalikke antibiootikumipõhiseid salvmeid (nt mupirotsiini, fusidiinhappe salvi). Süsteemset (suukaudset) antibiootikumiravi määratakse laialdase, korduva infektsiooni või üldsümptomite korral. Suured, sügavad või püsivad furunklid vajavad kirurgilist tühjendamist (lõikust ja dreenimist), mida teeb arst steriilsetes tingimustes. Oluline on ka aluseks olevate haiguste, nagu diabeet, korrektne kontroll.
Pöörduge arsti poole kohe, kui: furunkel on väga suur, valulik või ei parane soojade kompressidega paari päeva jooksul; teil tekib kõrg palavik (>38 °C); punased triibud levivad furunklist väljapoole (ümbruskonna punetus või lümfangiit); furunkleid tekib korduvalt; furunkel asub näol, eriti nina või ülemise huule piirkonnas (kõrge veresoonte läheduse tõttu aju vereringele); teil on aluseks olev terviseprobleem, mis nõrgestab immuunsüsteemi. Need on "punased lipud", mis võivad viidata tõsisemale infektsioonile või tüsistustele.