Emakakasvaja
Kirjeldus
Emakakasvaja on üks naiste suguelundite vähivorme, mis areneb emaka alumisest osast – tupe seinalt. Kuigi see ei ole kõige levinum günekoloogiline vähk, on selle õigeaegne avastamine ja ravi elutähtis, sest sümptomid võivad esineda alles haiguse edenenud staadiumis. Edukas tervistamine on võimalik, eriti kui haigus diagnoositakse varajases staadiumis.
Emakakasvaja ehk tupevähk on kasvaja, mis tekib ja kasvab emakakaelast allpool asuvas tupe limaskestas. See pärsib normaalset koe funktsioneerimist ning võib aja jooksul levida (metastaseeruda) lähedal asuvatesse lümfisõlmedesse ja teistesse elunditesse. Haiguse põhimehhanism seisneb tervete rakute DNA muutumises, mis põhjustab nende kontrollimatu jagunemise ja elueale vastupidavust. Enamikul juhtudel on tegemist lameepiteelrakkude vähiga, mis areneb tupe limaskesta katva kihist.
- Ebanormaalne vaginaalne verejooks, eriti pärast suguühet või menopausi (postmenopausaalne veritsus)
- Veevik, roosa või pruunikas vaginaalne eritis, mis võib lõhna poolest erineda tavalisest
- Väikesed veritsused vaheveritsuste näol menstruatsioonitsüklis
- Pidev või sagedane vaagna- või seljapiirkonna valu
- Valulik suguühe (düsapareunia)
- Kuseerituse ajal tekkiv valu või veritsus
- Kõhualapiirkonna tundlikkus või survetunne
- Jalade turse (lümfivedeliku takistuse tõttu)
- Kaalulangus ilma selge põhjuseta
Emakakasvaja täpne põhjus pole täielikult teada, kuid on tuvastatud olulisi riskitegureid. Peamine riskitegur on inimese papilloomiviiruse (HPV) pikaajaline infektsioon, eriti kõrge riskiga tüved nagu HPV 16 ja 18. Teised olulised tegurid hõlmavad: suitsetamine (see kahjustab limaskesta kaitsemehhanisme), varajast suguellu alustamist, paljude seksuaalpartnerite olemasolu, immuunsüsteemi nõrgenemist (nt HIV positiivsus või immunosuppressantide tarvitamine) ning kroonilist tupe põletikku. Harvem võivad põhjustajaks olla tupe epiteeli eelnevat muutust põhjustavad seisundid nagu tupe adenoos või intraepiteelne neoplaasia (VAIN).
Diagnoosimise aluseks on anamneesi võtmine ja günekoloogiline läbivaatus. Kui on kahtlus emakakasvajas, tehakse tupe ja emakakaela visuaalne kontroll kolposkoobi abil. Otsustav diagnoos tuvastatakse biopsia põhjal, kus uuritakse ebanormaalsest piirkonnast võetud koeproovi mikroskoobiga (histoloogiline uuring). Täpsema haiguse leviku staadiumi määramiseks (staging) võidakse kasutada täiendavaid visualiseerimis-uuringuid nagu vaagna ultraheli (ultraheli), kompuutertomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT). Mõnikord kasutatakse ka tsüstoskoopiat (kuse-põie uuring) või sigmoidoskoopiat (jämesoole uuring), et hinnata kasvaja levikut naabrelunditesse.
Ravi strateegia sõltub täielikult kasvaja suurusest, levikust (staadiumist), patsiendi tervislikust seisundist ja vanusest. Põhilised ravi meetodid on: 1) Kirurgiline ravi – kasvaja eemaldamine operatsiooni teel. Väiksemate kasvajate korral võib teha tupe osalise või täieliku eemaldamise (vaginektoomia), suuremate korral aga radikaalsemat operatsiooni koos lümfisõlmede eemaldamisega. 2) Kiiritusravi – kasvaja kokkutõmbumiseks ja rakutapmiseks. Seda saab anda välistest allikatest või tupe sisse paigaldatud radioaktiivsete implantaatide (brahhüteraapia) kaudu. 3) Kemoteraapia – kasutatakse sageli koos kiiritusraviga või haiguse laialipaiskunud vormide puhul. 4) Sihtravimite (target therapy) ja immuno-onkoloogiliste preparaatide kasutamine on suunatud kindlatele kasvajarakkude tunnustele või immuunsüsteemi aktiviseerimisele.
- Iga ebanormaalne vaginaalne veritsus, eriti kui olete jõudnud menopausi.
- Püsiv või halvustav vaginaalne eritis, mis ei seostu tavalise nakkusega (nt pärmseene).
- Suguühte ajal tekkiv valu või veritsus.
- Pidev alumise kõhu või vaagna piirkonna valu.
- Igasugused täheldatavad muutused genitaalpiirkonnas, näiteks sõlmed või paised.