P-kresooli sulfaat

Kvantitatiivne · mg/g kreatinino

Normaalsed väärtused

P-kresooli sulfaadi normid

Üldine

Tervetel isikutel on P-kresooli sulfaadi tase veres üldjuhul alla 8 mg/L (või 0,08 mg/dL). Normivahemik võib erineda sõltuvalt labori meetoditest ja referentsväärtustest.

Mehed

Normaalne tase meeste puhul jääb tavaliselt vahemikku 0,5–7,5 mg/L.

Naised

Normaalne tase naiste puhul jääb tavaliselt vahemikku 0,5–7,0 mg/L.

Näitaja kohta

P-kresooli sulfaat on ureemiline toksiin, mis tekib soolestikus toiduvalkude lagunemise käigus ja eraldub peamiselt uriiniga. Selle taseme mõõtmine veres on oluline näitaja neerude funktsiooni hindamisel, eriti kroonilise neerupuudulikkuse korral.

Mis on P-kresooli sulfaat?

Funktsioon ja tähtsus

Toimeaine, mis tekib aminohappe türosiini metabolismil soolestiku bakterite poolt.
Peamine ureemiline toksiin, mis seostub veres valkudega ja kuhjub kehas neerupuudulikkuse korral.
Kõrge kontsentratsioon võib soodustada põletikulisi protsesse ja endoteliaalset kahjustust.

Kust pärineb?

Toodetakse soolestiku mikrobiootis toiduvalkude, eriti türosiini lagunemisel.
Imendub vereringesse ja transporditakas maksa, kus sulfoneeritakse.
Eraldatakse kehast peamiselt neerude kaudu uriiniga.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks võetakse veenist vereproov, tavaliselt küünlavalguses.
Enne verevõttu on soovitatav olla 8–12 tundi ilma söömata (ööfasting).
Proov säilitatakse ja transporditakse laborisse spetsiaalsetes tingimustes.
P-kresooli sulfaadi taset määratakse vereserumis või plasmas kasutades kromatograafilisi meetodeid (nagu HPLC) või immunoessee meetodeid.

Kõrge P-kresooli sulfaadi tase (põhjused)

Neerude haigused

Krooniline neerupuudulikkus (KDIGO staadiumid 3–5)
Äge neerukahjustus
Dialüüsipatsiendid, eriti vaegsefektiivse dialüüsiga

Toitumisharjumused ja metabolilsed tegurid

Kõrge valgusisaldusega toitumine, eriti punase liha tarbimine
Soolestiku mikrobioomi häired (düsbioos)
Aeglane soolestiku läbimine (obstipatsioon)

Muud haigused

Suhkurtõbi (diabeet) neerukahjustusega
Kardiovaskulaarsed haigused
Krooniline maksahaigus

Madal P-kresooli sulfaadi tase (põhjused)

Toitumine ja eluviis

Väga madala valgusisaldusega toitumine (nt range taimne dieet)
Probiootikumide ja prebiootikumide regulaarne tarbimine
Kiire soolestiku läbimine (diarre)

Meditsiinilised tegurid

Maksakahjustus, mis pärsib sulfoneerimist
Mõnede antibiootikumide kasutamine, mis muudab soolestiku mikrobioomi
Kõrge efektiivsusega dialüüs (nt hemodialüüs adsorptsiooniga)

Indikatsioonid: millal tehakse uuring?

Kliinilised sümptomid

Krooniline väsimus, iiveldus, sügelus – sümptomid, mis viitavad ureemiale
Kõrgenenud kreatiniini ja urea tase veres
Kahtlus neerude funktsiooni halvenemisele

Riskirühmad ja haigused

Patsiendid kroonilise neerupuudulikkusega (eriti staadiumid 3b–5)
Dialüüsiravil olevad patsiendid efektiivsuse hindamiseks
Diabeediga patsiendid neerukahjustuse ennetamiseks

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida

Nefroloog (neerude spetsialist)
Sisemeditsiini eriarst (terapeut)
Endokrinoloog (diabeedi ja ainevahetushaiguste spetsialist)

Seotud uuringud

Seotud haigused

Krooniline neerupuudulikkus 90% Äge neerupupe 85% Glomerulonefriit 70% Äge glomerulonefriit 65% Krooniline glomerulonefriit 65%

Otsi näitajat

11-dehidrotromboksaani B2 11-deoksükortisool 13q deletsiooni uuring 14-3-3 valk CSF-is 16-alfa-hüdroksüestron 17-alfa-hüdroksüprogesteroon 17-hüdroksüprogesteroon 1q amplifikatsiooni uuring 2-hüdroksüestrioon 2-metoksüestron 2-tunnine glükoositaluvuse test 216 toidu intolerantsuse uuring 24 tunni uriinikreatiinini tase 24-tunnine Holteri monitorimine 24-tunnine pH-meetria 24-tunnine uriinalbumiin 24-tunnine uriini fosfor 24-tunnine uriini kaalium 24-tunnine uriini tsüstiin 24-tunnine uriini valkproteiin

Lihasede nõrkus

Kõhuvalu lapsel