NGAL uriinis

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

NGAL uriinise tase normis
Üldine
Tervetel täiskasvanutel on NGAL tase uriinis tavaliselt alla 50 ng/mL (või 50 µg/L). Normväärtused võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist.
Mehed
Normaalväärtused meestel on sarnased üldisele vahemikule.
Naised
Normaalväärtused naistel on sarnased üldisele vahemikule.

Näitaja kohta

NGAL uriinis (neutrofiilide gelatinassiga seotud lipokaliin) on bioloogiline marker, mida mõõdetakse uriinis akuutse neerukahjustuse varajase tuvastamiseks. See valk eritub neerutuuplites kahjustuse korral ja on tundlik näitaja, mis võib tõusta juba enne teiste neerufunktsiooni näitajate muutusi.

Funktsioon
  • NGAL on valk, mis osaleb keha kaitsereaktsioonides, eriti põletikulistes protsessides.
  • See toimib rakuvabastusega kaitsena bakteriaalsete infektsioonide eest.
Päritolu
  • NGAL toodetakse neutrofiilides (valged verelibled) ja teatud epiteelrakkudes.
  • Neerukahjustuse korral eritub NGAL kiiresti neerutuuplite rakkuisse ja satub uriinisse.
Protseduur
  • Uuringuks kogutakse tavaliselt keskmine uriiniprotsent (keskmine vool) hommikuse uriini näidisse või 24-tunnise uriini kogumise käigus.
  • Eripuhkumisel võidakse vaja eraldi katseid, näiteks pärast teadaolevat neerukahjustust või operatsiooni.
  • Näidis viiakse laboratooriumi analüüsiks, kus NGAL kontsentratsiooni määratakse immunoanalüüsi meetodil.
Akutne neerukahjustus
  • Isheemiline neerukahjustus (verevarustuse puudus)
  • Toksiiline neerukahjustus (ravimid, raskmetallid, kontrastained)
  • Sepsis või raskekujuline infektsioon
Kroonilised neeruhäired
  • Kroonilise neerupuudulise kiirenemine
  • Põletikulised neeruhaigused (nt glomerulonefriit)
Muud põhjused
  • Maksakahjustus
  • Põletikulised haigused (nt pankreatiit)
  • Peatrauma või suuremahuline operatsioon
Füsioloogilised põhjused
  • Terve neerufunktsioon ilma kahjustuse märkideta
  • Normaalne leid, mis kinnitab neerude heaolu
Muud tingimused
  • Mõned uuringud võivad näidata väga madalat taset, kuid sellel ei pruugi olla eraldi kliinilist tähtsust.
Kliinilised olukorrad
  • Kahtlus akuutse neerukahjustuse järele (nt pärast suuremat operatsiooni, raskmetallide mürgistust või sepsis)
  • Ravimite (nt nsaid, gentamitsiin) või kontrastainete manustamise jälgimine
  • Intensiivravi patsientide neerufunktsiooni seire
  • Kroonilise neeruhaiguse patsientide seisundi hindamine
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Nefroloog (neeruhaiguste arst)
  • Intensiivravi arst
  • Internist võü üldarst kahtlusel neeruprobleemide korral