MRD NGS test

Kirjeldav

Näitaja kohta

MRD NGS test on täpset molekulaarne meetod minimaalse jääkhajuse (MRD) tuvastamiseks. See kasutab järgmise põlvkonna sekveneerimist (NGS), et analüüsida patsiendi DNA-d ja tuvastada väga väikeses koguses vähirakke pärast ravi. Testi tulemused aitavad hinnata ravi efektiivsust ja riski retsidiivi tekkeks.

Funktsioon
  • Tuvastab minimaalset jääkhajust (MRD), st väga väikeseid vähirakkude populatsioone, mis jäävad alles peale ravi ja võivad põhjustada haiguse tagasipöördumist.
  • Võimaldab jälgida haiguse dünaamikat ja hinnata patsiendi reageerimist ravile reaalajas, mis on oluline isikupärase raviplaani koostamisel.
Meetod
  • Test põhineb järgmise põlvkonna sekveneerimisel (NGS), mis võimaldab analüüsida suurt hulka geneetilist materjali kõrge tundlikkuse ja täpsusega.
  • Seda tehakse enamasti vere- või luuüdiproovist, et leida vähirakkudele iseloomulikke mutatsioone või muutusi DNA-s.
Protseduur
  • Proovi võtmine: Tavaliselt võetakse vereproov või tehakse luuüdipunktsioon.
  • DNA eraldamine: Proovist eraldatakse DNA.
  • Sekveneerimine: DNA sekveneeritakse NGS-tehnoloogiaga, et tuvastada teadaolevaid vähiga seotud mutatsioone.
  • Andmete analüüs: Saadud andmeid võrreldakse algse vähitumoriga, et tuvastada järelejäänud vähirakke.
Ettevalmistus
  • Eri ettevalmistust testi jaoks tavaliselt ei vaja. Oluline on arstile teatada kõikidest võetavatest ravimitest.
  • Protseduuri täpseid detailidest (nagu dieedi või vedeliku tarbimise piirangud) informeerib arst või medpersonal vastavalt proovi tüübile.
Tähendus
  • Positiivne tulemus näitab, et organismis on endiselt tuvastatavad vähirakud peale ravi, st esineb minimaalne jääkhajus (MRD).
  • See viitab suurenenud riskile haiguse tagasipöördumiseks (retsidiiv).
Järgnevad sammud
  • Tulemuse põhjal võib arst otsustada ravikava intensiivistamise, muutmise või jätkamise üle.
  • Võib olla vajalik tihema kontrolli ja MRD taseme jälgimine korduvate testidega.
Peamised näidustused
  • Vere- ja luuüdi kasvajate (nt leukeemia, lümfoom, mülroom) ravi efektiivsuse hindamine peale induktsioon- või konsolideerivravi.
  • Retsidiivide riski prognoosimine ja patsiendi kaugeleise elumuse ennustamine.
  • Ravikava kohandamise otsuste tegemisel – näiteks, kas on vaja täiendavat ravi või siirdamist.
  • Haiguse remissiooni staatuse kinnitamine või väikese jääkhajuse varajane tuvastamine.
Kes tellib testi?
  • Testi tellivad ja tulemusi interpreteerivad spetsialistid, peamiselt hematoloogid ja onkoloogid.