Lisa kliinik

Mass-spektromeetria

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Mass-spektromeetria normid
Üldine
Mass-spektromeetria tulemused on kvalitatiivsed (olemasolu/puudumine) või kvantitatiivsed (kontsentratsioon). Normatiivsed väärtused või viitvahemikud sõltuvad täielikult analüüsitavast ainest (nt konkreetne valk, metaboliit, ravim) ja labori kalibreerimisest.
Mehed
Normid võivad sõltuda soost, vanusest ja tervislikust seisundist, kuid sõltuvad konkreetsest analüüsist.
Naised
Sarnaselt meestele, sõltuvad normaalsed väärtused testitavast biomarkerist või ainest, mille kohta on olemas kliinilised juhised.

Näitaja kohta

Mass-spektromeetria on tundlik ja täpne analüüsimeetod, mida kasutatakse ainete identifitseerimiseks ja kvantifitseerimiseks nende molekulmassi ja struktuuri alusel. Seda rakendatakse laialdaselt nii uuringutes kui ka kliinilises diagnostikas erinevate molekulide, sealhulgas valkude, metaboliitide ja ravimite tuvastamiseks.

Funktsioon
  • Määrab molekulide massi ja struktuuri, et tuvastada ja mõõta konkreetseid aineid proovis.
  • Võimaldab väga täpset analüüsi väikestes kontsentratsioonides, mis muudab selle asendamatuks paljudes teadus- ja meditsiinivaldkondades.
Päritolu ja tehnoloogia
  • Meetod põhineb ioonide eraldamisel ja detekteerimisel nende massi ja laengu suhte (m/z) alusel.
  • Kaasaegsed seadmed võimaldavad automatiseeritud kõrgläbilaskevusega analüüsi, mis kiirendab ja parandab tulemuste täpsust.
Protseduur
  • Proovi (nt veri, uriin, kude) võtmine ja eeltöötlus, et eraldada ja puhastada analüüsitavad molekulid.
  • Proovi molekulid ioniseeritakse, et muuta need laetud osakesteks (ioonideks).
  • Ioonid viiakse läbi massianalüsaatori, mis eraldab need nende massi/laengu suhte (m/z) järgi.
  • Detektor mõõdab iga ioonitüübi hulka, luues massispektri – diagrammi, mis näitab ioonide suhtelist rohkust sõltuvalt nende m/z-st.
  • Saadud spektrit võrreldakse andmebaasidega molekulide identifitseerimiseks ja mõõtmiseks.
Ettevalmistus
  • Ettevalmistus sõltub proovi tüübist ja analüüsitavast ainest. Võib olla vaja paastuda või vältida teatud ravimeid.
  • Oluline on järgida arsti või labori antud konkreetseid juhiseid enne proovi andmist.
Meditsiinilised seisundid
  • Spetsiifiliste biomarkerite, näiteks teatud valkude või hormoonide (nt kortsisol, aldosteroon) kõrge kontsentratsioon, mis võib viidata häiretele (nt Cushingi sündroom, aldosteroonism).
  • Ravimite või nende metaboliiitide kõrge tase veres, mis võib näidata üledoosi või ainevahetushäiret.
  • Iseseisvate metaboliitsete markerite (nt glükoosi, kolesterooli) kõrge tase.
Muud põhjused
  • Ebatavaliste ainete (nt mürkide, uimastite) olemasolu, mida tavatesetes testides ei tuvastata.
  • Päritolult tundmatute valkude olemasolu, mis võib viidata harvadele geneetilistele haigustele või kasvajatele.
  • Proovi saastumine või analüüsi interferents.
Meditsiinilised seisundid
  • Elutähtsate ainete, näiteks vitamiinide (nt vitamiin D), hormoonide või aminohapete defitsiidid.
  • Mõne ensüümipuudulikkuse või ainevahetushaiguse korral võib spetsiifiliste metaboliitide tase olla alla normaalse.
  • Ravimite taseme langus veres, mis võib viidata kiirele metabolismile või ebapiisavale annusele.
Muud põhjused
  • Ebakvalifitseeritud proov või vale proovi säilitamine enne analüüsi.
  • Mõne harva esineva biomarkeri puudumine, mis võib olla normaalne leiud või viidata teatud haiguslike seisundite puudumisele.
Meditsiinilised olukorrad
  • Harukeste või kaasasündinud ainevahetushaiguste (nt aminohapete, orgaaniliste hapete häired) diagnostika.
  • Ravimite taseme jälgimine veres (ravimite seire), eriti kitsa terapeutilise akna korral.
  • Toksikoloogiline analüüs (mürkide, uimastite tuvastamine).
  • Täpsem biomarkerite (nt tuumormarkerid, spetsiifilised valgud) otsing ja mõõtmine, mida teiste meetoditega ei saa teha.
  • Mikroobide kiire ja täpne identifitseerimine infektsioonide korral (nt mikrobioloogilises mass-spektromeetrias).
Spetsialistid
  • Mass-spektromeetriauuringut võivad tellida või tulemuste tõlgendamisel osaleda erinevad spetsialistid: **kliiniline keemik**, **genetik**, **endokrinoloog**, **toksikoloog** või **infektoloog**.
  • Analüüsi teostavad ja tõlgendavad spetsialiseerunud laborid koos kliiniliste keemikute ja teadlastega.

Seotud uuringud

Uue põlvkonna sekveneerimine
complementary
Sangeri sekveneerimine
alternative
Eksoomsekveneerimine
confirmatory
Terve genoomi sekveneerimine
confirmatory

Seotud haigused

Downi sündroom 95% Edwardsi sündroom (Trisoomia 18) 95% Patau sündroom (Trisoomia 13) 95% Turneri sündroom (Turner syndrome) 90% Klinefelteri sündroom 90%

Otsi näitajat