Maksimaalne vabatahtlik ventilatsioon (MVV)

Kvantitatiivne · L/min

Normaalsed väärtused

Maksimaalne vabatahtlik ventilatsioon (MVV) normid
Üldine
MVV normväärtused sõltuvad vanusest, soost, pikkusest ja kehakaalust. Täpsed normväärtused arvutatakse individuaalselt, kasutades spetsiaalseid valemeid, mis põhinevad referentsväärtustel. Tüüpiline normivahemik täiskasvanutel võib olla 80–120 liitrit minutis.
Mehed
Meestel on MVV väärtused üldiselt kõrgemad kui naistel samas vanuses ja kehaehituses, mis on seotud suurema lihasmassiga ja rindkere mõõtmetega.
Naised
Naistel on MVV väärtused keskmiselt madalamad, mis on tingitud anatoomilistest erinevustest ja väiksemast lihasmassist.

Näitaja kohta

Maksimaalne vabatahtlik ventilatsioon (MVV) on hingamisfunktsiooni test, mis mõõdab maksimaalset õhu kogust, mida inimene suudab minutis sisse ja välja hingata. Seda kasutatakse kopsude ventileerimisvõime hindamiseks ning erinevate hingamisteede haiguste diagnoosimisel ja jälgimisel.

Funktsioon
  • MVV näitab hingamisteede takistust ja kopsude elastsust. See on oluline hingamisfunktsiooni näitaja, mis aitab hinnata hingamiselundite tervist ja töövõimet.
  • Testi tulemus väljendatakse liitrites minutis (L/min) ja see peegeldab hingamismuskulite jõudu ning hingamisteede läbimõõtu.
Päritolu ja meetod
  • MVV testi arendati 20. sajandi keskel hingamisfunktsiooni uuringute osana.
  • Testi tehakse spiromeetri abil, mida tuntakse ka kui spiromeetrilist ventileerimistesti.
Protseduur
  • Patsient hingab kiiresti ja sügavalt 12–15 sekundit spiromeetri kaudu, püüdes hingata maksimaalset õhuhulka.
  • Mõõdetakse kokku hingatud õhu kogus, mis seejärel arvutatakse ümber liitriteks minutis (L/min).
  • Testi tehakse tavaliselt istudes ja kasutades ninaklammi, et tagada hingamine suu kaudu.
Ettevalmistus
  • Testi ajast vähemalt 2 tundi varem tuleks vältida suitsetamist ja tugevat füüsilist koormust.
  • Soovitatav on vältida rasket sööki 2 tundi enne testi.
  • Mõningatel juhtudel võib arst soovitada lõpetada mõned ravimid enne testi.
Füsioloogilised põhjused
  • Suurepärane füüsiline vorm ja kõrge hingamismuskulite tugevus (nt professionaalsed sportlased).
  • Kehaline treening testi eel.
Kliinilised seisundid
  • Hüperventilatsioon ärevuse või paanikahäire korral.
  • Mõned metapilised haigused (harva).
Hingamisteede takistus
  • Astma
  • Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
  • Bronhiektaasid
  • Püsiv bronhiit
Kopsukoe kahjustus
  • Kopsufibroos
  • Kopsude interstitsiaalhaigused
  • Rindkere deformatsioonid (nt kiljkonn)
  • Pleuraalvedelik
Muu
  • Raske rasvumus
  • Neuromuskulaarsed haigused (nt müastenia gravis)
  • Rindkere liigese või lihaskonna piirangud
Peamised põhjused
  • Kroonilise köha või hingamislämbumise sümptomite hindamine.
  • Obstruktiivsete (nt astma, KOK) ja restriktiivsete (nt fibroos) kopsuhaiguste diagnoosimine ja raskusastme määramine.
  • Hingamisfunktsiooni seire enne ja pärast torakoskoopilist operatsiooni.
  • Hingamiselundite funktsiooni hindamine töötervishoiu kontekstis (nt töökeskkonna riskide hindamine).
Kes tellib testi?
  • Pneumonoloog (kopsuhaiguste eriarst)
  • Pulmonoloog
  • Teraapeut või perearst
  • Töötervishoiuarst