Migreen ilma eelkäeta
Kirjeldus
Migreen ilma eelkäeta on tugev, sageli ühepoolne ja pulssev peavalulihaku, millele ei eelne aura (näiteks nägemishäired, sädemete nägemine, tunnete muutused või kõne raskused). See on üks levinumaid peavaluliike, mida iseloomustab sageli valguse, heli ja lõhnade tundlikkus ning iiveldus.
Migreen ilma eelkäeta on krooniline neuroloogiline häire, mis põhjustab korduvaid keskmoderaatse kuni tugeva intensiivsusega peavalulihakeid. Erinevalt migreenist auraga, ei ole sellel ennetavat faasi, kus ilmnevad ajutised sensoorsed või visuaalsed häired. Valgu põhjuseks peetakse ajus toimuvate keemiliste ja verevoolu muutusi. Serotoniini ja teiste neurotransmitterite taseme kõikumised võivad põhjustada ajukesta veresoonte lühenemist ja seejärel laienemist, mis vallandab põletikulise reaktsiooni ja ärritab kolmiknärvi (nervus trigeminus). See ärritus edastab valgusignaali aju, põhjustades iseloomuliku pulsseva või taguma valgu, mis on sageli koondunud ühele pool pead. Liigutused, valgus, helid või lõhnad võivad valu tugevdada. Migreenil ilma eelkäeta on tugev geneetiline komponent ja seda võivad käivitada erinevad välised ja sisemised tegurid.
- Stress ja ärevus (psühholoogiline pinge või selle langus nagu nädalavahetusel).
- Une mustri muutused (liiga vähe või liiga palju und, ebakorrapärane uni).
- Hormonaalsed muutused (menstruatsioonitsükkel, menopaus, rasestumisvastased tabletid).
- Toitumisharjumused (söömissageduse vahelejätmine, dehidratatsioon).
- Mõned toidud ja lisandid (näiteks vananenud juust, šokolaad, kofeiin, vürtsid, vintsukas, aspartaam, monosodiumglutamaat).
- Keskkonna- ja elustiilitegurid (tugev valgus, heli, tugevad lõhnad, ilmamuutused, kõrged kõrgused).
- Füüsiline väsimus (pärast liigset füüsilist koormust).
- Migreen kui esmane neuroloogiline haigus (perekondlik anamnees, geneetiline eeldis).
- Krooniline peavalu (kui liigutused ilmnevad rohkem kui 15 päeva kuus).
- Kliinilised sündroomid (näiteks perioodilised oksendamissündroomid lapsed, küljevalu).
- Rasked neuroloogilised seisundid (väga harva võib migreen ilma eelkäeta olla seotud ajuveresoonte anomaaliatega, ajukasvajaga või ajutrauma tagajärgedega, kuid see ei ole tüüpiline).
Kui tekib migreen ilma eelkäeta, võib järgmised meetodid aidata sümptomeid leevendada või lihaku kestust lühendada: 1. Puhka vaikses ja pimedas toas – väldi valgust, helisid ja tugevaid lõhnu. 2. Aseta jahe või soe kompress otsmikule või kuklasse – see võib aidata veresooni rahustada. 3. Püüa magada või lõdvestuda lühikeseks ajaks. 4. Joo piisavalt vett, et vältida dehidratatsiooni, mis võib valu süvendada. 5. Võta kiiretoimelisi valuvahendeid (nt ibupruufen, paratsetamool, aspiriin) kohe, kui valg tunneb end algavat – ära oota, kuni valg on täies hoos. Migreeniravimite (triptaanid) puhul järgi täpselt arsti retsepti või pakendijuhiseid. 6. Väldi teadaolevaid käivitajaid – pea peavalupäevikut, et tuvastada mustreid. 7. Proovi lõdvestustehnikaid (nagu sügav hingamine, meditatsioon, jõuline lihaste lõdvestus). 8. Korrapärane füüsiline aktiivsus (nt kõndimine, jooga) võib aidata sagedust ja intensiivsust vähendada pikaajaliselt.
- Äkksuur ja tugevaim elus kogenud peavalu ('pauk peas').
- Peavalu, millega kaasneb palavik, kaelajäikus, segasus, krambid, kaksiknägemine, nõrkus või tuimus keha ühel küljel, raskused kõne või mõistmisega – need võivad viidata ajukrambi või insultile.
- Peavalu pärast peatraumat (näiteks löök peale).
- Peavalu koos järsu nägemise, tasakaalu või koordinatsiooni halvenemisega.
- Esimest korda esinev tugev peavalu, eriti kui oled vanem kui 50 aastat.
- Peavaluliigutuste sageduse või intensiivsuse järsk suurenemine.
- Senisest erinev peavalu (nt iseloom, asukoht, raskusaste).
- Ravimid, mis varem aitasid, ei anna enam efekti.
- Peavalu, mis ärkab teid öösiti unest.
- Peavalu, mis halvenab köhates, pingutades või liigutades.