Kopsemahud ja mahtuvad

Kvantitatiivne · L

Normaalsed väärtused

Kopsemahud ja mahtuvad normid
Üldine
Normväärtused sõltuvad oluliselt soost, vanusest, pikkusest ja rassist. Allpool toodud väärtused on orienteeruvad näidised täiskasvanutele.
Mehed
Vitalne võime (VC): umbes 4–5 liitrit. Kogumahtuvus (TLC): umbes 5–6 liitrit. Funktsionaalne jääkmaht (FRC): umbes 2.5–3 liitrit.
Naised
Vitalne võime (VC): umbes 3–4 liitrit. Kogumahtuvus (TLC): umbes 4–5 liitrit. Funktsionaalne jääkmaht (FRC): umbes 2–2.5 liitrit.

Näitaja kohta

Kopsemahud ja mahtuvad on kopsufunktsiooni olulised kvantitatiivsed näitajad, mida mõõdetakse hingamisfunktsiooni uuringutes (spiromeetria, body plethysmography). Need väärtused iseloomustavad erinevaid hingamistsükliga seotud õhuhulki ning annavad arstile võtmeteabe kopsude mehaanilise funktsiooni, elastsuse ja ventileerimise kohta. Nende abil saab tuvastada nii obstruktiivseid kui restriktiivseid hingamisteede haigusi.

Funktsioon
  • Näitajad kirjeldavad erinevaid hingamisfaaside ja -manöövrite käigus kopsudesse ja neist välja liikuva õhu hulka.
  • Mahud (nt sissehinge maht, väljahinge reservmaht) on ühekordsed, muutuvad hingamise käigus.
  • Mahtuvused (nt vitalne võime, kogumahtuvus) on mitme mahu summa ja iseloomustavad kopsude struktuurset võimet.
Päritolu ja mõõtmine
  • Mahud ja mahtuvused on füsioloogilised mõõdud, mis tuletatakse spiromeetria või kehapleütüsmograafia andmetest.
  • Neid ei saa otseselt vaadelda, vaid need arvutatakse spetsiaalsete seadmete abil registreeritud õhuvoolu ja rõhu muutuste põhjal.
Protseduur
  • Patsient hingab läbi ühekordse suuklapiku, mis on ühendatud spiromeetri või pleütüsmograafiga.
  • Teostatakse erinevaid hingamismanöövreid: rahulik hingamine, maksimaalne sissehinge ja väljahinge, kiire forsseeritud väljahinge.
  • Seade registreerib õhuvoolu ja mahtusid, mille alusel arvutatakse automaatselt kõik mahud ja mahtuvused.
Ettevalmistus
  • Tuleks vältida rõivaid, mis piiravad rindkere liikumist.
  • Soovitatav on vältida suitsetamist ja rasket füüsilist koormust 1-2 tundi enne uuringut.
  • Tuleb järgida arsti või meditsiiniõe juhiseid ravimite võtmise osas enne uuringut.
Obstruktiivsed kopsuhaigused
  • Kopsude emfüseem: õhukotid (alveoolid) kaotavad elastsuse ja lõhkevad, tekib õhulõks, mis suurendab jääkmahtu.
  • Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK).
Muud põhjused
  • Astma (vahel mõõdetavates uuringutes, eriti raskel astmal).
  • Rindkere deformatsioonid (nt küürakus).
Restriktiivsed kopsuhaigused
  • Kopsukoe fibroos: sidekoe kasv põhjustab kopsude kõvenemist ja kokkutõmbumist.
  • Kopsu infiltratiivsed haigused (nt sarkoidoos).
Mittaloputoimelised põhjused
  • Rindkere seina või lihaskonna haigused (nt skolioos, müastenia gravis).
  • Pleurahaigused (nt pleuraköe paksenemine, pleuravähk).
  • Ooperatsioonijärgne seisund (nt osaline kopsu eemaldamine).
Kliinilised sümptomid ja seire
  • Püsivate hingamispuuduste, köha või vihinaga seotud kaebuste hindamisel.
  • Teadaoleva kroonilise hingamisteede haiguse (nagu KOK, astma, fibroos) kulgu jälgimisel ja ravitulemuse hindamisel.
  • Enne ja pärast rindkere- või kopsuoperatsioone.
Spetsialistid
  • Uuringut tellib ja tulemusti interpreteerib enamasti **pulmonoloog** (kopsuarst) või **perearst**.
  • Uuringut teeb spetsialiseerunud meditsiiniõde funktsioonilaboris.