Kasvuhormooni sekretsiooniprofiil

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Kasvuhormooni sekretsiooniprofiili normid
Üldine
Kasvuhormooni tase veres on väga muutlik ja sõltub vanusest, soost, kehakaalust, ajahetkest ja stimulatsioonist. Tavalised väärtused rahuolekus on alla 5 ng/mL või 5 µg/L. Testi käigus saadud tõus või langus võrreldakse labori etalonväärtustega.
Mehed
Täiskasvanud meestel rahuolekus: tavaliselt alla 5 ng/mL.
Naised
Täiskasvanud naistel rahuolekus: tavaliselt alla 5 ng/mL, võib olla kõrgem ovulatsiooniperioodil.

Näitaja kohta

Kasvuhormooni (GH) sekretsiooniprofiil on dünaamiline test, mille käigus mõõdetakse kasvuhormooni taseme muutusi veres kindla aja jooksul. See võimaldab hinnata hormoni eritumise mustrit ja tuvastada erinevaid hüpofüüsi talitlushäireid, näiteks kasvuhormooni puudulikkust või liigset eritamist.

Funktsioon
  • Hinnata kasvuhormooni (GH) tootmist ja eritumise mustrit organismis.
  • Diagnoosida kasvuhormooni puudulikkust (GHD) või liigset eritumist (nt akromegalia).
  • Kontrollida hüpofüüsi eesosa talitlust.
Päritolu
  • Kasvuhormoon toodetakse hüpofüüsi eesosas (adenohüpofüüs).
  • Selle eritumist reguleerivad hüpotalamuse hormoonid GHRH (stimuleerib) ja somatostatiin (pärsib).
  • Profiil koosneb mitmest veriproovist, mis võetakse stimuleerivate või pärssivate ainete manustamise järel.
Ettevalmistus
  • Eelnev 8-12 tunni nälgimine (öine nälgimine).
  • Füüsilise aktiivsuse ja stressi vältimine enne testi.
  • Mõnede ravimite võtmise peatamine (arsti soovitusel).
  • Test toimub haiglas või diagnostikakeskuses.
Protseduur
  • Käesõrme või küünarnukikaare veeni asetatakse kanüül (õhuke toruke) vere lihtsaks võtmiseks.
  • Võetakse esialgne (baas) veriproov.
  • Manustatakse stimuleerivat ainet (nt insuliin, arginiin, GHRH) või tehakse füüsiline koormustest.
  • Seejärel võetakse korduvaid veriproove kindlate ajavahemike järel (nt 30, 60, 90, 120 minutit).
  • Kõik proovid analüüsitakse kasvuhormooni taseme määramiseks.
Kliinilised seisundid
  • Akromegalia (täiskasvanutel) või hiiglaskasvus (laste-eal)
  • Hüpofüüsi kasvaja (adenoom)
  • Rasestus ja imetamine (füsioloogiline tõus)
  • Krooniline neerupuudulikkus
  • Toitumushäired (nt anoreksia)
Testi mõjutavad tegurid
  • Stress
  • Sügav uni
  • Intensiivne füüsiline koormus
  • Madal veresuhkru tase (hüpoglükeemia)
Kliinilised seisundid
  • Kasvuhormooni puudulikkus (GHD) lastel ja täiskasvanutel
  • Hüpofüüsi talitlushäire (hüpopituitarism)
  • Hüpotalamuse kahjustus
  • Raske ülekaalulisus
  • Kõrge glükoosi tase veres
Muud tegurid
  • Vanus (tasemed langevad vananedes)
  • Mõned ravimid (nt glükokortikoidid)
  • Kiiritusravi pea- ja kaelapiirkonnas
Kaebused ja sümptomid
  • Laste kasvuvanhitus
  • Täiskasvanute lihasmassi ja jõu oluline kadu
  • Luukvaliteedi halvenemine (osteoporoos)
  • Väsimus ja elujõu puudumine
  • Akromegalia kahtlus (suurenenud käed-jalad, näojooned)
Spetsialistide soovitus
  • Endokrinoloog – hormoonhäirete hindamiseks.
  • Lastearst (laste endokrinoloog) – kasvuhäirete põhjuse väljaselgitamiseks.
  • Onkoloog – pärast hüpofüüsi kasvaja ravi tulemuste kontrollimiseks.
  • Gerontoloog – vananemisega seotud muutuste analüüsimiseks.