Keskkonnamürkide paneel

Kvalitatiivne

Normaalsed väärtused

Keskkonnamürkide paneeli normid
Üldine
Ohutud väärtused sõltuvad tugevalt konkreetsest ainesest. Paljudel keskkonnamürkidel (nt plii, elavhõbe, kaadmium) on kehtestatud rangelt piirnormid, mida ületav tase loetakse ohtlikuks. Normid võivad erineda sõltuvalt laborist ja proovi tüübist (veri, uriin).
Mehed
Üldjuhul samad piirnormid kui naistel, kuigi mõne aine (nt kaadmiumi) kuhjumine võib olla suurem suitsetajatel.
Naised
Raseduse ajal võivad mõned mürgised ained (nt elavhõbe) olla eriti ohtlikud loote arengule, mistõttu normid võivad olla rangemad.

Näitaja kohta

Keskkonnamürkide paneel on laboratoorse testide kogumik, mille abil hinnatakse organismi kokkupuudet keskkonnas leiduvate kahjulike ainetega, nagu raskmetallid, pestitsiidid või kemikaalid. See võimaldab tuvastada võimalikku mürgistust või kroonilist toksiinide kogunemist kehas, mis võib põhjustada terviseprobleeme.

Funktsioon
  • Hindab inimese kokkupuudet keskkonnast pärit ohtlike ainetega.
  • Mõõdab konkreetsete toksiinide kontsentratsiooni veres, uriinis või koe-proovides.
  • Annab teavet võimaliku mürgistuse astme või kroonilise ekspositsiooni kohta.
Päritolu
  • Mürgid võivad pärineda reostunud õhust, veest, maapõuest või toidust.
  • Töökeskkond võib olla oluline allikas (nt tehased, põllumajandus).
  • Igapäevaesemed (nt ehitismaterjalid, kodukeemikaalid) võivad sisaldada kahjulikke aineid.
Protseduur
  • Enamasti võetakse vereproov veenist või uriiniproov (24-tunnine või hommikune keskosa).
  • Mõningate ainete puhul võidakse kasutada juukse-, küünte- või näärmeproove.
  • Proovi võtmine toimub tavaliselt laboris või kliinikus steriilsetes tingimustes.
Ettevalmistus
  • Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt paastumist).
  • Tuleb teavitada arsti kõigist tarvitatavatest ravimitest ja toidulisanditest.
  • Soovitatav on vältida proovivõtmisele eelneval päeval mereande või suures koguses mürgiseid aineid sisaldavat toitu.
Keskkonnafaktorid
  • Elamine või töötamine reostunud piirkonnas (nt vanad tehased, pliivärviga majad).
  • Saatmega reostunud joogivee tarbimine.
  • Regulaarne kokkupuude pestitsiidide või keemiliste ainetega tööl.
Eluviis ja toitumine
  • Suur kala tarbimine (eriti kalad, kes sisaldavad elavhõbedat).
  • Puudulik toiduohutus või kontsentreeritud toidulisandite tarbimine.
  • Suitsetamine (sisaldab kaadmiumi ja teisi raskmetalle).
Meditsiinilised seisundid
  • Neerude või maksa talitlushäired, mis põhjustavad toksiinide eemaldamise raskusi.
  • Krooniline kokkupuude väikestes kogustes, mis aja jooksul kehas kogunevad.
Normaalne seisund
  • Madalad või tuvastamatud tasemed näitavad tavaliselt minimaalset kokkupuudet keskkonnatoksiinidega.
  • See võib olla hea tervise ja ohutu keskkonna märk.
Tegevused
  • Efektiivne detoksikatsioon organismi kaudu või ravimid, mis soodustavad toksiinide eritumist.
  • Eluviisi muutused (nt puhtama vee tarbimine, toitumise parandamine, suitsetamisest loobumine) võivad taset alandada.
Sümptomid
  • Pikaajalised, seletamatud sümptomid nagu väsimus, peavalud, iiveldus, närvilisus või keskendumisraskused.
  • Kahtlus akuutse või kroonilise mürgistuse järele.
Risikifaktorid
  • Töö keskkonnas, kus on teada oht kemikaalidega kokkupuudele (nt kaevandused, metallitööstus, põllumajandus).
  • Elamine vanades hoonetes või tööstuspiirkonnas.
  • Spetsiifiline mürgistuse allikas on teada (nt plii või elavhõbeda lekkimine).
Spetsialistid
  • Soovitav on konsulteerida toksikoloogi, keskkonna- või töötervishoiu arsti.
  • Ka perearst või sisehaiguste arst võib testi tellida põhjaliku anamneesi alusel.