Histoonide modifikatsioonide uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Histoonide modifikatsioonide uuring on täpsusanalüüs, mis määrab spetsiifilisi keemilisi muutusi histoonides – baltymites, mis on seotud DNA pakendamisega. Need modifikatsioonid mängivad otsest rolli geeni aktiivsuse reguleerimises ja on seotud paljude haiguste, sealhulgas vähkkasvajate, arenguga. Uuring võimaldab hinnata epigenetilisi muutusi, mis on olulised nii diagnoosil kui ka personaalse ravi kavandamisel.

Mis on histoonide modifikatsioonide uuring?

Funktsioon

Hindab histoonide keemilisi modifikatsioone (nt atsetüleerimist, metüleerimist, fosforüleerimist).
Mõjutab otseselt geeni ekspressiooni, avaldades või varjates geene.
On oluline osa epigenetilisest regulatsioonist, mis määrab raku käitumise ilma DNA järjestust muutmata.

Meetodi alused

Põhineb sageli tehnikatel nagu kromatiini immunopretsipitatsioon (ChIP) spetsiifiliste modifikatsioonide tuvastamiseks.
Kasutatakse spetsiaalseid antikehi, mis seonduvad konkreetsete histooni modifikatsioonidega.
Tulemused võivad olla kvalitatiivsed (olemasolu) või kvantitatiivsed (taseme mõõtmine).

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Protseduur

Proovi võtmine (tüüpiliselt koeproov või rakkude kultuur).
Rakkude lüüs ja histoonide eraldamine DNA-st.
Modifitseeritud histoonide eraldamine ja tuvastamine spetsiifiliste antikehade abil (nt Western blot, ChIP-seq).
Saadud andmete analüüs bioinformaatika vahenditega tulemuste tõlgendamiseks.

Ettevalmistus

Spetsiifilist patsiendi ettevalmistust enamasti ei vaja, kuna proov võetakse tavaliselt biopsia või operatsiooni käigus.
Oluline on proovi õige konserveerimine ja transport, et säilitada epigenetilised tunnused.

Positiivne või muutunud histoonide modifikatsioonide tulemus

Kliiniline tähendus

Spetsiifiliste histooni modifikatsioonide (nt H3K4me3, H3K27ac) kõrgenenud tase võib viidata suurenenud geeni ekspressioonile, mis on seotud vähkkasvajate või põletikuliste haigustega.
Muutused võivad olla seotud vastupanuga ravimitele või haiguse agressiivsuse prognoosiga.
Teatud modifikatsioonide muster võib toimida biomarkerina konkreetse haiguse tuvastamiseks või jälgimiseks.

Võimalikud põhjused ja seosed

Vähkkasvajad (nt leukeemia, lümfoom, tahked kasvajad).
Neuroloogilised ja arenguhäired (nt autismi spektri häired).
Kroonilised põletikulised haigused ja autoimmuunhäired.
Keskkonnategurid (toitumine, toksilised ained, stress), mis mõjutavad epigenetikat.

Indikatsioonid: millal uuring tehakse?

Meditsiinilised olukorrad

Kahtlus vähkkasvaja korral, eriti hematoloogiliste kasvajate puhul.
Personaalse ravi kavandamine, et hinnata vastuvõtlikkust teatud sihtmärgiravile (nt histoonide desetülaasi inhibitooridele).
Epigenetiliste haiguste või sündroomide (nt Rett sündroom) diagnoosimine või kinnitamine.
Teadusuuringud vananemise, arengu või keskkonnamõjude epigenetiliste mehhanismide selgitamiseks.

Soovitatavad spetsialistid konsultatsiooniks