Väriseb külmast
Kirjeldus
See on tahtmatu lihaste kiire kokkutõmme, mis tekib keha soojendamiseks külma tõttu.
Külmavärinad on keha looduslik reaktsioon külmale. Kui kehatemperatuur langeb, aktiveerub aju alajaamus (hüpotalamus), mis käivitab lihaste kiired, rütmilised kokkutõmmed. Need kokkutõmmed toodavad soojust, aidates tõsta kehasisest temperatuuri tagasi normaalsele tasemele. See on automaatne termoregulatsioonimehhanism, mis kaitseb keha hüpotermia (alihipotermia) eest.
- Külm keskkond: viibimine väga külmas õhus või vees.
- Märg riietus: niiskus kiirendab soojuskadu kehast.
- Tuul: tuul suurendab soojuskadudu tuulejahutuse nähtusega.
- Väsimus või nälg: kehal puudub energia soojuse tootmiseks.
- Emotsionaalne stress või ärevus: võib põhjustada värinaid, mis sarnanevad külmavärinatega.
- Nakkused (nt gripp, Covid-19, kusepõiepõletik): palavik algab sageli külmavärinatega, kui keha tõstab temperatuuri.
- Hüpotermia: kehatemperatuur on ohtralt alla 35°C, värin võib lõppeda, mis on ohtlik märk.
- Anemia: verevähese punaliblede tõttu väheneb hapniku transport, mis võib põhjustada külmatunnet.
- Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus): aeglustunud ainevahetus põhjustab pidevat külmatundlikkust.
- Sepsis (veremürgitus): eluohtlik infektsioon, mida võib saatevad ägedad külmavärinad (raputused).
- Päeval esinev vähendatud veresuhkur (hüpoglükeemia): võib tekitada näilikku külmatunnet ja värinaid.
Kui värinad on kerge ja põhjustatud lihtsalt külmast keskkonnast:
1. Soojene: Liigu sooja ruumi, võta külmad ja märjad riided maha.
2. Kanna kuivi ja soojaid riideid (kihtide kaupa), hõlma pea ja käsi.
3. Joo soojaid, mittetugevaid alkohoolseid jooke (tee, supp).
4. Kasuta soojaid kompressse või vett sooja veega vann (mitte liiga kuum) keha soojendamiseks.
5. Liiguta keha: kerge liigutamine aitab soojust toota.
6. Puhka: keha vajab energiat soojuse taastootmiseks.
7. Kui värinad on seotud palavikuga, võid kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni (järgides annustusjuhendeid), et alandada temperatuuri ja leevendada ebamugavust.
- Värinad on ägedad (raputused) ja neile järgneb segasus, kõne raskused või teadvuse kaotus.
- Kehatemperatuur on alla 35°C (kahtlus hüpotermiasse) VÕI kõrge palavik (üle 39,5°C), mis ei lange ravimitega.
- Värinad on kaasnenud raskete hingamisraskustega, valu rinnus või tugev peavalu.
- Nahk on sinakas (tsüanoos), eriti huultel või sõrmedel.
- Inimesel, kes väriseb külmast, on teadaolev tõsine haigus (nt diabeet, südamehaigus) või on ta väga noor või väga vana.
- Külmavärinad esinevad korduvalt ilma selge külma keskkonna põhjuseta.
- Värinatele kaasneb kaalulangus, pidev väsimus või muud selgitamatud sümptomid.
- Kodus toodud abinõud ei anna leevendust ja sümptomid püsivad mitu päeva.