Valul sisenemisel (düsperüünia)
Kirjeldus
Valul sisenemisel ehk düsperüünia on valu või ebamugavustunne suguelunditel enne, seksuaalse vahekorra ajal või kohe pärast seda. See võib ilmneda nii naistel kui meestel, kuid on statistiliselt sagedamini esinev naistel ja võib oluliselt mõjutada elukvaliteeti ja intiimsust.
Valul sisenemisel on füüsioloogiline reaktsioon, mis väljendub piinliku või valuliku tunnetena vaginaalsel sisenemisel või penetratsioonipingutuste ajal. See ei ole iseenesest haigus, vaid sümptom, mis võib viidata aluseks olevale füüsilisele või psühholoogilisele seisundile. Keha reageerib nii sisenemisele kui ka seksuaalsele stimuleerimisele, kuid valulikkus tekib siis, kui esineb mingi takistus normaalprotsessile, nagu liigne kuivus, lihaspinge, põletik või psühhoemotsionaalne stress. Valu võib olla terav, torkiv, põletav või survetunne ja see on keha viis anda märku, et võib olla vaja tähelepanu ja hindamist.
- Psühholoogilised tegurid: stress, ärevus, depressioon, eelnev traumeeriv kogemus või seksuaalprobleemid suhtes.
- Füsioloogilised tegurid: piisamatu erutus, vaginaalne kuivus (nt menopausi tõttu), ajutine lihaspinge.
- Välistingimused: ebapiisav ettevalmistus, vale asend, mehaaniline hõõrdumine.
- Mõned ravimid: antidepressandid, sünnituskontrolli vahendid või allergilised reaktsioonid kosmeetikale/kondoomidele.
- Günekoloogilised seisundid: endometrioos, tsüstid, fibrioomid, pelvikpõhja lihasehäired (nt vaginismus).
- Põletikulised haigused ja infektsioonid: kandidiaas (pärmseened), bakteriaalne vaginoos, kuse- või sugunäärme põletik.
- Struktuurised anomaaliad: sünnist saadud või operatsioonijärgsed muutused (nt armkude, seina langus).
- Kroonilised valulahatused: interstitsiaalne tsüstiit, iiriitav soolestik sündroom.
- Hormonaalsed muutused: rasedus, imetamine, menopaus, mis muudavad koe tundlikkust.
- Kasvajad või eelvähi seisundid (harvem), mis põhjustavad mehaanilist takistust või valu.
Kui te esimest korda kogete valul sisenemisel või kui see on kerge, võite proovida järgmisi meetmeid: 1) Suurendage eesmängu aega piisava erutuse saavutamiseks, et tagada naturaalne niisutus. 2) Kasutage veepõhiseid intiimõlisid või geele, et vähendada hõõrdumist. 3) Proovige erinevaid asendeid, mis võimaldavad teil kontrollida sisenemise sügavust ja kiirust. 4) Harjutage lõdvestumist ja sügavat hingamist, et leevendada ärevust ja lihaspinget. 5) Väldige agressiivset või kiiret lähenemist – olge kannatlik ja suhtlege partneriga. 6) Pidage päevikut, et tuvastada võimalikke põhjusi (nt seos menstruatsioonitsükliga). Kui sümptomid ei parane 1–2 nädala jooksul või muutuvad hullemaks, on soovitatav pöörduda arsti poole edasiseks hindamiseks.
- Tugev, äkiline ja välkvalulik valu, mis ei leevetu.
- Valu, mis kaasneb kõrge palaviku, külmavärinatega või haiseva väljaheitega (võib viidata infektsioonile).
- Põhjalik verejooks või püsiv veritsus pärast seksuaalvahekorda.
- Valu, mis levub kõhule või seljale ja on kaasnevate iivelduse või oksendamisega.
- Pidev valu, mis segab igapäevast tegevust või unerežiimi.
- Põletikulised muutused nahal või nähtavad haavandid suguelunditel.
- Valul sisenemisel, mis on kaasnenud raseduse või äsja toimunud sünnituse, operatsiooni või ravi (nt kiiritus) järel.
- Kahtlus seksuaalselt levivate infektsioonide (nt klamiidia, herpes) olemasolus.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.