Valged nahapaigad
Kirjeldus
Valged nahapaigad on nahal esinedvad heledamad või täiesti valged alad, mis erinevad ümbritsevast nahavärvusest. Need võivad olla väikesed täpid või suuremad laigud ja ilmneda üksikult või rühmana.
Valged nahapaigad näitavad, et naharakkudes on melanotsüütide (pigmenti tootvate rakkude) tegevus vähenenud või peatunud, mistõttu nahas ei toodeta piisavalt melanini pigmenti. Melanin annab nahale, juustele ja silmadele nende loomuliku värvi ning kaitseb nahka päikese UV-kiirguse eest. Kui melanini tootmine on häiritud, muutub nahk sellel alal heledamaks või valgeks. See pigmentatsiooni häire võib olla ajutine või püsiv ning selle põhjused on väga erinevad.
- Päikesepõletus või pikaajaline päikesevalguse kokkupuude, mis võib ajutiselt kahjustada melanotsüüte.
- Iidne päikesekahjustus (nt lapsepõlves), mis võib avalduda aastate pärast heledate laikudena.
- Kerged nahapõletikulised reaktsioonid (nt ekseem, psoriaas), mille tulemusena võivad paranemisjärgselt tekkida ajutised valged kohad.
- Kerged nahakahjustused (nt kriimustused, põletused), mis paranedes jätavad ajutiselt vähem pigmenteerunud armkohti.
- Pityriasis versicolor (pärmseene põhjustatud nahaülene infektsioon), mis tekitab heledaid, hilpuvad laike.
- Vitiliigo – autoimmuunhaigus, mille puhul keha immuunsüsteem ründab ja hävitab enda melanotsüüte, põhjustades progressiivseid, sageli sümmeetrilisi valgeid laike.
- Mora (tüüfus) – haruldane sünniga pigmentatsioonihäire, mis põhjustab ühe või mitme valge laigu.
- Lupus erythematosus või teised autoimmuunhaigused, mis võivad mõjutada naha pigmentatsiooni.
- Mõned hormonaalsed häired (nt Addisoni tõbi) võivad seonduda nahavärvi muutustega.
- Väga harva võivad mõned nahavähivormid (nt leukoplaakia) avalduda valgete laikudena, eriti limaskestadel.
Enne arsti juurde pöördumist võib proovida mõningaid meetmeid, et hoida olukorda kontrolli all ja kergendada sümptomeid:
1. Päikese kaitsmine: Valged kohad on eriti tundlikud UV-kiirguse suhtes, kuna neis puudub kaitsev pigment. Kasuta alati kõrge kaitseastmega päikesekreemi (SPF 30+), kaitsevaid riideid ja peakatet.
2. Naha niisutamine: Regulaarselt niisutavate kreemide või lootuste kasutamine võib aidata hoida nahka tervena ja vähendada ärritust.
3. Välti kahjustusi: Proovi vältida nahavigastusi (kriimustused, hõõrumine) valgetel aladel, kuna need võivad halvendada seisundit (nt vitiliigo puhul võib vigastus tekitada uue valge laigu).
4. Toitumine: Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab piisavalt tsinki, vase ja D-vitamiini, võib toetada nahatervist. Enne toidulisandite võtmist konsulteeri arstiga.
5. Kosmeetilised lahendused: Ajutiseks välimuse parandamiseks saab kasutada kosmeetilisi kattekreeme või isepäevituskreemi, kuid need ei ravi aluspõhjust.
Tähtis: Iseravi vitamiinide või ravimitega ilma arsti nõusolekuta ei ole soovitatav, sest see võib olukorda halvendada.
- Valged kohad levivad väga kiiresti (paari nädala või kuu jooksul).
- Laigud kaasnevad tugeva sügeluse, valu, põletikulise punetuse või mädanemisega.
- Valged kohad ilmuvad koos teiste sümptomitega, nagu palavik, väsimus, kehakaalu langus või lihasvalud.
- Laigud asuvad näol (eriti silmade või suu ümber), sõrmedel või suguelunditel.
- Valge laik on kaasasündinud või ilmub väikelapsel.
- Kui valge koha struktuur muutub (pakseneb, muutub kareks, veritseb) või selle piirid muutuvad ebaregulaarseks.
- Kui valge laik ei taastu pärast tavalist nahaärritust (nt ekseem) või pärmseene infektsiooni ravi.
- Kui nahal on ka teisi ebatavalisi muutusi, nagu uued sünnimärgid, sügavamad pruunid laigud või sõlmed.
- Kui patsient kogeb emotsionaalset stressi või sotsiaalset ebamugavust valgete laikude tõttu ning vajab meditsiinilist nõustamist või ravi.