Tahüpnoe (kiire hingamine)

Tahüpnoe ehk kiire hingamine on hingamissageduse suurenemine võrreldes indiviidi normaalse puhkeolekus. See võib olla nii füüsilise koormuse kui ka erinevate haiguste või stressi tagajärg.

Tahüpnoe on olukord, kus hingamissagedus on kõrgem kui norm. Täiskasvanul loetakse normiks 12–20 hingetõmmet minutis puhkeolekus. Kiire hingamine on keha tavaline reaktsioon füüsilisele pingutusele või emotsionaalsele stressile, kuna see suurendab hapnikuvarustust lihastele ja ajustele. Samas võib see olla ka märk erinevatest hingamisteede, südame-veresoonkonna või muudest haigustest, mis põhjustavad hapnikupuudust või organismi happelisuse (pH) muutust. Keha proovib kiirema hingamise kaudu reguleerida hapniku- ja süsihappegaasi taset veres.

Sagedased ja tavaliselt mitteohtlikud põhjused
  • Füüsiline koormus (nt jooks, kõrgendatud treening)
  • Ärevus, paanikahood või emotsionaalne stress
  • Kuumalaine või kõrge temperatuuriga keskkond
  • Kõrge kõrgus (mägedes), kus õhus on vähem hapnikku
  • Rasedus (hormonaalsed muutused ja loote surve)
Tõsisemad haigused või seisundid
  • Hingamisteede infektsioonid (kopsupõletik, bronhiit)
  • Astma või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
  • Südamepuudulikkus või südameinfarkt
  • Anemia (verevaegus – vähem hapnikku vedavaid punaliblesid)
  • Ketoatsidoos (nt diabeedi tüsistus)
  • Kopsuemboolia (veresoonte ummistus kopsus)
  • Krooniline valu või šokk

Kui kiire hingamine on põhjustatud stressist või kerge füüsilise koormusest, võib aidata järgmine: 1) Puhka ja võta sügavaid, aeglasi hingetõmme. Proovi hingata läbi nina ja välja läbi suu. 2) Istu või lammu mõneks minutiks. 3) Joo veidi vett, et hoida organismi hüdratatsioon. 4) Kui oled ärev, proovi keskenduda rahustavale tegevusele või hingamisharjutusele. 5) Välti kofeiini ja suitsetamist, kuna need võivad hingamist veelgi kiirendada. Oluline on määrata põhjuseks olnud tegur ja seda kõrvaldada. Kui kiire hingamine on seotud teadaoleva haigusega (nt astma), järgi oma arsti määratud raviplaani.

Hingamisega seotud hädaolukorrad
  • Raske, piinarikas hingeldus või õhupuudus isegi puhkeolekus
  • Nahk, huuled või küüned muutuvad sinakaks (tsüanoos)
  • Hingamine on kõlalt vinguv või vilistav
  • Rindkere valu või survetunne, mis võib levida käsivartesse või kuklasse
Muud eluohtlikud sümptomid
  • Segasus, ajukadu või teadvuse muutus (uimasus, minestamine)
  • Kõrge palavik, mis ei lange
  • Kiire või ebaregulaarne südamerütm
  • Vereline köha või väga tumedast kohvist värvusega sülg
  • Järsk nõrkus või kõhnumine ühel kehapool

Arutelu

Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!