Südame löömise tundmine
Kirjeldus
Südame löömise tundmine on tundlikkus või teadvustamine oma südame löömisest, mis võib tunduda liiga tugevana, kiirena, ebatasasena või hüppavana.
Südame löömise tundmine on sümptom, kus inimene tunneb oma südame löömist teadvustatult. Tavaliselt ei märka me oma südame tööd. See tunne võib esineda erineval kujul: kiire või tugev löömine, löögivahele jäämine, hüplemine või rahutu tunne rindkeres. See ei ole alati märk tõsisest haigusest – tihti on selle põhjuseks stress, ärevus, füüsiline koormus või tarbitud ained nagu kofeiin. Füsioloogiliselt tuleneb see südame rütmi muutustest või südamelihase tugevamast kokkutõmbumisest, mis aktiveerib närvisüsteemi või muudab vererõhku.
- Stress, ärevus või paanikahood
- Füüsiline pingutus või treening
- Kofeiini, nikotiini või alkoholi tarbimine
- Väsimus või unehäired
- Rasedus või hormonaalsed muutused (nt menopaus)
- Mõned ravimid (nt astmaravimid, dekonjestandid)
- Kõrge palavik
- Südame rütmihäired (nt fibrillatsioon, ekstrasüstolid)
- Anemia (vereraha)
- Kõrgvererõhk või hüpertüreoos
- Südame struktuuriprobleemid (nt klapipuued)
- Südamepuudulikkus
- Elektroliiditasakaalutus (nt kaaliumi või magneesiumi puudus)
- Kroonilised kopsuhaigused
Kui südame löömise tundmine on harv ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võid proovida järgmist: Puhka ja võta sügavalt hingata – proovi lõdvestumistehnikaid nagu diafragmiline hingamine. Välti käivitajaid nagu kofeiin, energiajooke, alkoholi ja suitsetamist. Joo piisavalt vett, sest dehüdratsioon võib sümptomeid soodustada. Tarbi tasakaalustatud toitu, et vältida veresuhkru langust. Püüa vähendada stressi regulaarse liikumise, meditatsiooni või piisava une kaudu. Jälgi oma südamelööke pulssmõõturi abil ja pane tähele, millised tegurid sümptomi esile kutsuvaid. Ära võta ravimeid ilma arsti nõuta.
- Rindkere valu, survetunne või pigistus, mis võib levida käele, kõhule või lõuale
- Äkksuur hingamisraskus või lämbumistunne
- Äkiline vaimse selguse kaotus, uimasus või teadvusekadu
- Tugev peapööritus või äkine nõrkus
- Rütmihäirega kaasnev äkiline halb enesetunne
- Südame löömise tundmine, mis on esmakordne või oluliselt muutunud
- Sümptom kestab pikka aega või sagedust suureneb
- Kaasuvad teised sümptomid nagu väsimus, peapööritus, higistamine või liigesevalud
- Südamelöögisagedus üle 120 või alla 40 lööki minutis (puhkeolekus)
- Eelnev südamehaigus või riskitegurid (nt kõrge vererõhk, diabeet)