Silma vilkumine
Kirjeldus
Silma vilkumine ehk välgatus on tajumus helendavatest, vilkuvatest või helendavatest valguspunktidest või -joontest, mida näeb vaid üks silm või mõlemad. Need võivad olla ajutised või kestevad.
Silma vilkumine on silma või aju visuaalse töötlemise süsteemi häire. Enamasti tekivad need tunded siis, kui silma võrkketas või ajukooru visuaalseid signaale töötlev osa on ärritunud või ärritust saanud. See võib olla põhjustatud silma ise, nägemisnärvi või peaaju muutustest. Välgatustena esinevad helgid võivad olla ka silma migreeni ehk 'silmapimeduse' sümptom, mille korral ärritus liigub üle ajukooru.
- Silma migreen (silmakirg): Välgatustega kaasnevad sageli peavalu, aga võivad esineda ka ilma selleta.
- Väsimus, stress ja une puudus.
- Silma liigpinge (näiteks pikaajaline ekraanitöö).
- Vanusega seotud silma klaaskeha muutused (vitreosi kokkutõmbumine).
- Silma kokkupõrge või kerge trauma.
- Võrkkesta rebend või eraldumine: See on *kiireloomuline* seisund, mis võib viia püsiva nägemiskadu juurde. Sümptomiks on äkiline välgunägemine, ujuvate täppide paljunemine või varjend nähud välja.
- Silma veresoonte probleemid (näiteks võrkkesta verevalumine, veresoonte kokkutõmbumine).
- Nägemisnärvi põletik või survetunne.
- Peaaju veresoonkonna häired (näiteks ajurabandus, ajukasvaja).
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon).
Kui vilkumine on kerge ja ilmnes esmakordselt ning kaasnevad ohutud tegurid nagu väsimus, võid proovida järgmist:
1. Puhka silmi: Sulge silmad 15-20 minutiks, välti ekraanide ees viibimist.
2. Vaata looduslikku valgust ja keskendu kaugele vaatamisele.
3. Puhka korralikult, taga piisav unekvaliteet.
4. Võta kerged valuvaigistid (nt paratsetamool), kui vilkumisele järgneb peavalu.
5. Joo piisavas koguses vett, et vältida dehidratatsiooni.
*NB!* Neid samme võib järgida vaid juhul, kui puuduvad allpool loetletud "raudsed lipud". Kui vilkumine jätkub või muutub sagedasemaks, tuleb konsulteerida perearsti või silmaarstiga.
- Äkiline, *uute* ujuvate täppide või helkivate punktide sadastekordne hulk silma ees (nagu sääsekari või mustad vihmapiisad).
- Välkudele järgnev *pimeduse eesriie* või varjend nägemisvälja ühes osas (nagu eesriie või tumedam laik).
- Silma välgunägemisega kaasnev tugev peavalu, iiveldus, oksendamine või pearinglus.
- Äkiline nägemise *teravuse langus* või hägus nägemine.
- Vilkumisele järgneb *kaotanud nägemine* (isegi ajutine).
- Vilkumine pärast *silmade või pea vigastust*.
- Vilkumine, mis ei kao mõne päeva jooksul või muutub sagedasemaks.
- Pidevalt korduv vilkumine, isegi kui muud sümptomid puuduvad.
- Vilkumine ainult ühes silmas.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.