Pime täpp
Kirjeldus
Pime täpp (skotoom) on nägemisvälja defekt, kus esineb püsiv või ajutine, tumedam või heledam laik, mis võib segada nägemist.
Pime täpp on nägemishäire, mille puhul nägemisväljas esineb ala, kus nägemisteravus on vähenenud või nägemine on täielikult puudulik. See võib avalduda tumeda, halli, uduse või isegi välguvatena heledana laiguna. Tavaliselt on see seotud silma võrkkesta, nägemisnärvi või ajus asuva nägemiskeskuse probleemidega. Põhimõtteliselt ei pruugi nägemisvälja mingis kohas infot edastada korralikult, mis tekitab "aukukese" nägemiskujutises. Mõnel juhul võib see olla ajutine (nt migreeni käigus), teistel juhul püsiv (nt võrkkesta kahjustuse tõttu).
- Migreen (eriti auraga migreen, kus esinevad nägemishäired enne peavalu)
- Silmapinge või väsimus (pikaajaline ekraanitöö, halb valgustus)
- Vanusega seotud muutused silmas (näiteks vitreiumi eraldumine)
- Mõned ravimid (nt teatud südameravimid võivad põhjustada nägemishäireid)
- Kergemad silmakahjustused või põletikud
- Võrkkesta eraldumine või rebend
- Võrkkesta veresoonte probleemid (nt diabeetiline retinopaatia, võrkkesta arteri ummistus)
- Kollatäpi degeneratsioon (makuula degeneratsioon)
- Glaukoom (rohelkatarri) nägemisnärvi kahjustus
- Ajukasvaja või insult, mis mõjutab nägemisteid
- Silmapõhja põletikud (näiteks uveiit)
Kui teil tekib uus või muutuv pime täpp, on oluline mitte paanitseda, kuid jääda valvsaks. Puhkage silmi – vältige pikka ekraanitööd ja loetelu halvas valguses. Jälgige sümptomite arengut: kas laik muutub suuremaks, kas esineb veel teisi nägemishäireid (nt välgud, lendlehmu). Kui te tunnete, et tegemist võib olla migreeniga, võite proovida puhata vaikses ja pimedas toas. Kui põhjuseks on silmade kuivus või väsimus, võivad niisutavad silmatilgad aidata. SIISKI: iseravi ei asenda arsti konsultatsiooni. Kui pime täpp ei kao mõne tunni jooksul või kordub, on kohane pöörduda silmaarsti või perearsti poole.
- ÄKLJALT tekkiv pime täpp, mis on nagu eesriie või varjund, mis lohistub üle silma (eriti kui see kaasneb valu või survetundega silmas)
- Pime täpp, millele järgneb OSALINE või TÄIELIK nägemise kaotus ühes või mõlemas silmas
- Pime täpp koos TÄISLIKU nägemisvälja äkilise tumenemisega
- Pime täpp koos TUNNETE või LIHASNÕRGUSEGA keha ühel küljel, kõnehäiretega või tugeva peavalu – need võivad viidata insuldile
- Uus, püsiv pime täpp, mis ei kao mõne tunni jooksul
- Pime täpp, mis muutub (suureneb, muutub tumedamaks) või millele lisanduvad VÄLGUD, LENDLEHMUD või VÄRVILISED KÕVERJOONED
- Pime täpp, mis ilmub PÄRAST silmatraumat (löök, põrutus)
- Pime täpp, millega kaasneb peavalu, iiveldus või valgusundatus
- Pime täpp, mis segab igapäevast tegevust (nt auto juhtimist, lugemist)
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.