oranžiline uriin
Kirjeldus
Oranžiline uriin on šlapimo, mille värvus on muutunud kollakasoranžiks või eredalt oranžiks. See pole tavaliselt haigus, vaid sümptom, mis võib tekkida erinevatel põhjustel – alates süütutest toiduvalikutest kuni tõsisemateni terviseprobleemideni.
Oranžiline uriin on šlapimo värvimu muutus, mis on põhjustatud erinevatest pigmendidest või ainetest, mis organismi kaudu väljutatakse. Terve inimese uriin on tavaliselt kergelt kollakas. Kui uriin muutub oranžiks, võib see olla seotud dehidratatsiooniga (vedelikupuudus), söödud toiduainetega, mõne ravimiga või näidata ka teatud organite (nt maksa, neerude) talitlushäireid. Füüsioloogiliselt võib värvust muuta uriinis sisalduv urobiliin, mis kontsentreerub vedelikupuuduse korral, või spetsiifilised toidu- ja ravimiühendid.
- Toit: Suur kogus beetakaroteeni (nt porgandis, kõrvitsas, maguskartulis, apelsinides) või kunsttoiduvärvide tarbimine.
- Ravimid: Mõned antibiootikumid (rifampitsiin), kemoteraapiaravimid, mõned lahtistid (fenasaliin) ja B-vitamiinid, eriti riboflaviin (B2).
- Dehidratatsioon: Piisava vedeliku tarbimata jätmine põhjustab uriini kontsentreerumist, muutes selle tumedamaks ja oranžikaks.
- Maksahäired: Maksapõletik (hepatiit), tsirroos või teised maksa talitluse probleemid, mis võivad muuta uriini tumedaks oranžiks või teekarva (seotud bilirubiini suurenemisega).
- Neeru- või kusepõieprobleemid: Mõned infektsioonid või kivimid, mis võivad põhjustada uriini veriseks muutumist, andes sellele punakas-oranži varjundi.
- Metaboolsed häired: Harvad haigused nagu porfüüria võivad põhjustada uriini värvuse muutust.
Kui oranzheline uriin ilmegi ilma muude häireta, võite proovida järgmist: 1) Suurendage selgelt vee tarbimist (vähemalt 1,5–2 liitrit päevas). Jälgige, kas uriini värvus muutub läbipaistvamaks ja heledamaks 24 tunni jooksul. 2) Analüüsige oma toitumist. Kas olete söönud palju beetakaroteinirikkaid köögivilju või värvilisi toiduaineid? 3) Vaadake üle ravimite loetelu. Kui kahtlustate, et põhjuseks on ravim, ärge lõpetage selle sissevõtmist ilma arsti nõusolekuta. Kui sümptomid ei kao 1–2 päeva jooksul pärast vedelikurežiimi parandamist või kui ilmnevad ka muud mured (nagu allpool loetletud), pöörduge perearsti poole.
- Tugev kõhu-, selja- või küljevalu, eriti koos iivelduse ja oksendamisega.
- Kõrge palavik (üle 39°C).
- Uriini tegemise täielik võimekuse kaotus või väga vähe uriini (alla 500 ml ööpäevas).
- Sagedane uriinieritus koos põletikustunde või valuga.
- Uriini eritumine verega, mis võib näida punakas-oranžina või teekarva (ei ole seotud toiduga).
- Nahk või silmavalged muutuvad kollakaks (kollatõbi).
- Joonelise meelemärkus või segadusseisund.
- Oranžiline uriin kestab pikemat aega (üle nädala) hoolimata piisavast vedelikutarbimisest.
- Kaasnev nõrkus, väsimus, kaalulangus.
- Uriinil on ebatavaline, terav lõhn.