Õlavalu

Õlavalu on valuline tunne õla piirkonnas, mis võib olla erineva iseloomuga (terav, nõeluv, igav) ja põhjustada olulist ebamugavust igapäevaelus.

Kelle poole pöörduda?

Hindamiseks pöördutakse tavaliselt selle valdkonna spetsialistide poole:

Õlavalu on valuline tunne õla, õlaliigese või ülemise käeosa piirkonnas. See on keha signaal, mis näitab, et mingis selle piirkonna struktuuris (näiteks lihased, kõõlused, sidemed, luud või närvid) on tekkinud ärritus, põletik, venitus või kahjustus. Valu võib tekkida liigsete koormuste, vigastuse, põletiku või ka teiste kehaosade (nt kaela) probleemide tulemusena. See on kaitse- ja hoiatusmehhanism, mis ütleb, et vajab puhkust või arstlikku tähelepanu.

Levinud ja tavaliselt ohutud põhjused
  • Lihaste pingestus või venitus (nt stressi, halva poosi või vähese liikumise tõttu)
  • Liigkasutuse vigastused (nt korduvad liigutused spordis või tööl, näiteks tennisemängijal või arvutitöötajal)
  • Väikesed põrutused või löögid, mis põhjustavad sinikaid
  • Liigese väsimus või vanusega seotud kulutus (artroos)
Tõsised haigused või hoiatusmärgid
  • Õlaliigese põletikud või rebendid (nt õlakottide põletik ehk bursiit, kõõluste põletik)
  • Kaela selgroo probleemid (nt kilpnäärmete valulikkus või närvivalud, mis kiirguvad õlale)
  • Südame-veresoonkonna probleemid (näiteks südameinfarkti korral võib valu levida rindkerest vasakule õlale ja käele)
  • Närvi pigistus (nt 'öölane' – närvivalu käes ja sõrmes)
  • Luumurd või väljalüke õla või õlaliigese piirkonnas
  • Autoimmuunhaigused (näiteks reumatoidartriit)

Kui valu on kerge ja ilma hoiatusmärkideta, võib proovida järgmist:

1. Puhka õlga: Välti valu tekitavaid liigutusi ja tegevusi 1-2 päeva.
2. Jahuta või soojenda: Esimestel 48 tunnil pärast vigastust võib rakendada külmakotti (mähkudes rätikusse) 15-20 minutiks mitu korda päevas, et vähendada turseid. Hiljem võib soojad kompressid või dušš aidata lihaseid lõdvestada.
3. Võta valuvaigisteid: Paratsetamool või ibuprofeen võib leevendada valu ja põletikku, järgides pakendil olevat annust.
4. Kerge venitamine: Kui valu on leevenenud, tee õrseid venitusi, et säilitada liikuvust. Ära pinguta valu korral.
5. Korrigeeri oma poosi: Istudes või seistes, hooa õlad tagasi ja alla, välti kummardumist.
6. Kanda toetavat riietust: Õlarihm või spetsiaalne toetav särk võib leevendada koormust.

Kiiremeditsiinilised olukorrad (võta ühendust kiirabiga või mine haiglasse)
  • Õlavalu, mis on kaasas rindkeres survetunne, hingamiserksus, higistamine või iiveldus – see võib olla südameinfarkti märk.
  • Õlg on deformeerunud või on selge luumurda või väljalüke kahtlus (nt pärast langemist).
  • Järsk ja tugev valu, millega kaasneb käe nõrkus, tuimatus või halvatus (võib viidata insuldile või tõsisele närvikahjustusele).
  • Õla valu, millega kaasneb kõrge palavik (üle 38,5°C), mis võib näidata infektsiooni.
Pöördu arsti juurde järgmistel päevadel (ei ole kiireohu)
  • Valu ei leevene 2-3 päeva jooksul, vaid isegi tugevneb.
  • Õlg on pidevalt paistes või punetav.
  • Õlaliigese liigutus on oluliselt piiratud, te ei suuda tõsta kätt.
  • Valu ärkab teid öösiti unest või segab puhkamist.
  • Õlavalu on krooniline (kestab üle kuu) ja hakkab mõjutama teie igapäevaelu.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!