Mõlemapoolne peavalu
Kirjeldus
Mõlemapoolne peavalu on valu, mis tunnetab mõlemal pool pead ja võib ulatuda otsmikule, kuklasse või kogu pealaesse. See on üks levinumaid valu tüüpe.
Mõlemapoolne peavalu ehk bilateraalne peavalu on valu, mis esineb samaaegselt või sümmeetriliselt mõlemal pool pead. Erinevalt migreenist, mis on tavaliselt ühepoolne, võib see valu olla pigem survetunne, nagu pingutaks pead või aheldaks seda. Valu võib tekkida pea lihaste pingestumisest, veresoonte laienemisest, ajukestade ärritumisest või muudest mehhanismidest. See on keha signaal, mis võib näidata väsimust, stressi, vedelikupuudust või ka aluseks olevat haigust.
- Pingepeavalu (kõige tavalisem põhjus): Põhjustatud õla- ja kaelalihaste pingest, stressist, väsimusest või halvast kehahoiust.
- Dehüdratatsioon: Ebapiisav vedelikutarbimine põhjustab peaaju kokkutõmbumist ja valu teket.
- Väsimus, une puudus või ebakorrapärane unerütm.
- Kofeiini võõrutus (kui olete harjunud regulaarselt kohvi jooma).
- Silmade pingestus pikaajalisel ekraanitööl või vales nägemisteravuses.
- Siinuside põletik või nohu, mis põhjustab survetunnet näo ja otsmiku piirkonnas.
- Alkoholi tarvitamine (peavalu järgmisel päeval).
- Mingite toitude või lisandite tarbimine (nt monosodiumglutamaat, läikvedelikud).
- Hormonaalsed muutused (nt menstruatsioonieelsel perioodil, rasedusel, menopausis).
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon): Eriti kui valu on tugev hommikuti ja kaasneb ninast verd tilgumine või nägemishäired.
- Meningiit või entsefaliit: Põletik ajukelmetes või ajus, millele lisandub kõrge palavik, kuklasse valuvus, jäik kael, teadvuse muutus.
- Ajukasvaja või muu struktuurne ajukahjustus (harva): Valu, mis halveneb aja jooksul, esineb sagedamini või on eriti tugev hommikuti või köhimisel/kühmistamisel.
- Ajuveresoonte haigused (nt insult, aneürism): Äge, tormiliselt tekkiv, elu jooksul kõige tugevam peavalu ('väravapeavalu').
- Suletud peatrauma tagajärjed (peapõrutuse järel tekkiv peavalu).
- Toimeainete kõrvalmõju või ravimite üledoos.
- Glaukoom (silmade rõhu tõus), mis põhjustab ägedat valu silmades ja peas.
Enne arsti juurde minekut võid proovida järgmist:
1. Puhka: Võta paus, lõõgasta hästi valgustatud või müraka keskkonnas. Võimalusel lebake tumedas ja vaikses toas.
2. Joo piisavalt vett: Tarbi aeglaselt 1-2 klaasi vett, eriti kui oled joonud vähe.
3. Lahtised lihased: Proovi kaela ja õlgade kergeid venitusi, massaaži või sooja kompressi kuklale/õlgadele.
4. Valuvaigistid: Võta paratsetamooli või ibuprofeeni ühekordse annuse (järgi ravimi juhendit), kui sul pole neile vastunäidustusi. Ära kasuta regulaarselt ilma arsti nõusolekuta.
5. Väldi provotseerivaid tegureid: Piira kofeiini, alkoholi, magusat sööki. Söö korrapäraselt.
6. Vähenda silmapinget: Tee pausi ekraanitööst iga 20 minuti järel, vaadates 20 sekundit kaugusele. Kontrolli oma nägemist.
7. Korralik uni: Püüa säilitada regulaarne unerütm, maga piisavalt.
- Äge, välkkiire ja elu jooksul kõige tugevam peavalu ('väravapeavalu').
- Peavalu koos palavikuga, jäiga kaela, segaduse, krampide või teadvusekaotusega.
- Peavalu peatrauma (nt langemise, löögi) järel, eriti kui tekkivad iiveldus, oksendamine või teadvuse häire.
- Nõrkus, tuimust või kõnehäired keha ühel küljel (insultimärgid).
- Äkiline nägemise või nägemisvälja halvenemine, kahekordne nägemine.
- Peavalu koos raskuste tasakaalu hoidmisel või kõndimisel.
- Peavalu, mis muutub järjest sagedasemaks või tugevamaks.
- Peavalu, mis ärkab sind öösiti või on kõige tugevam varahommikul.
- Peavalu, mis halveneb köhimise, kühmistamise või füüsilise pingutuse ajal.
- Peavalu, mis esineb esmakordselt pärast 50. eluaastat.
- Peavalu koos muutustega iseloomus, mälu või käitumises.
- Peavalu, mis ei reageeri tavalistele valuvaigistitele või nõuab nende pidevat kasutamist.
- Peavalu koos kaalukaotuse või krampidega ilma selge põhjuseta.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.