Migreen auraga

Migreen auraga on eriline peavalutüüp, millele eelnevad ajutised neuroloogilised sümptomid (aura), näiteks nägemishäired, säravad valgusefektid, tunge või kõneraskused. See võib tunduda hirmutav, kuid enamasti on tegemist kroonilise, mitte eluohtliku seisundiga.

Kelle poole pöörduda?

Hindamiseks pöördutakse tavaliselt selle valdkonna spetsialistide poole:

Migreen auraga on peavaluhaigus, mille korral enne peavalu algust või selle käigus esinevad iseloomulikud neuroloogilised sümptomid – aura. Aura on ajus toimuvate keemiliste ja verevoolu muutuste tulemus. Ajus leviv elektriimpulsside laine (korrikuline depressioon) ajutiselt häirib ajutüve erinevate piirkondade tööd. See põhjustab tüüpilisi sensoorseid tundeid, mis kestavad tavaliselt 20–60 minutit ja taanduvad iseenesest. Peavalu algab tavaliselt pärast aura lõppu, kuid võib ka kattuda sellega või puududa täielikult (nn 'aura ilma peavaluta').

Sagedased / Mitteohtlikud käivitajad
  • Geneetiline kalduvus: perekonnas esineb migreeni.
  • Hormonaalsed muutused: naistel seotud menstruatsioonitsükliga, raseduse või menopausiga.
  • Välised ja elustiilitegurid: stress, unehäired, väljatõmbed, ered valgus või helid, tugevad lõhnad.
  • Toitumistegurid: kindlad toidud (nt vananenud juust, šokolaad), toidulisandid (nt aspartaam, MSG), alkohol (eriti punane vein), liigne või kofeiini väljatõmme.
  • Füüsilised tegurid: füüsiline väsimus, halb asend, pikk ekraanitöö.
Võimalikud tõsisemad põhjused (harvem)
  • Aju isheemia/liigverdus: aura sarnaseid sümptomeid võib põhjustada väike insult (TIA) või isheemiline insult, eriti kui sümptomid on esmakordsed või ebatavalised.
  • Muud neuroloogilised seisundid: harva võivad sarnaseid sensoorseid häireid tekitada epilepsia fookused, ajukasvajad või ajukesta põletik.
  • Silma- või nägemisteede haigused: mõned retinahaigused võivad tekitada valgusefekte.
  • Kardiovaskulaarsed häired: teatud südame seiskumise vormid võivad olla seotud migreeni ja auroga.

Kui tunnete aura või migreenihoo algust, võite proovida järgmist:
1. Võtke kohe puhkust: asuge vaiksesse, hämarasse tuppa, sulgege silmad. Püüdke lõõgastuda ja vältida valgust ja helisid.
2. Ravimite õigeaegne võtmine: kui teie arst on määranud aura ajal võetavaid ravimeid (nt triptaanid), võtke need nõutud viisil. Võib kaaluda valuvaigiste (nt ibuprofeen) võtmist peavaju alguses.
3. Külm või soe kompress: paljudele aitab külm rätik või jääkompress kuklasse või otsaesisele.
4. Piira ärritajaid: vältige sel ajal ekraanide ees istumist, tugevaid lõhnu ja valjust heli.
5. Püsige hüdreerituna: jooge piisavalt vett. Väike kofeiini kogus (näiteks tass kohvi) võib mõnele aidata, kuid liigne võib olla kahjulik.
6. Päeviku pidamine: kirjutage üles, mis võis hoogu käivitada, et tulevikus neid tegureid vältida.

KIRELOKS on vajalik kutsuda kiirabi (112) või minna haiglasse, kui:
  • Aura sümptomid esinevad TEISMAST KORD (eriti kui olete üle 50-aastane).
  • Aura kestab TUNDE või on ERITI TÕSINE (üle 60 minuti).
  • Tekivad UUD või EBATAVALISED neuroloogilised sümptomid, mida varem pole olnud: näiteks HALVASTUS, nõrkus ühes kehapooles, KOONEHÄIRED (arusaamatus, rääkimisraskused), tasakaalukaotus või äge segadus.
  • Peavalu on ägedam ja erinev kui TAVALISEL migreenil ('elu kõige hullem peavalu').
  • Peavalguga kaasneb palavik, jäik kael, teadvuse häire või lööve (võib viidata infektsioonile nagu meningiit).
  • Peavalguga kaasneb kokkutõmme või teadvusekadu (võib viidata epilepsiale).
Planeeritult pöörduge NEUROLOGI või perearsti poole, kui:
  • Migreeni hood muutuvad sagedasemaks või tugevamaks.
  • Seni toimiv ravi enam ei aita.
  • Aura sümptomid muutuvad või teil on kahtlus, et need ei ole tüüpilised migreenile.
  • Soovite konsultatsiooni uute ravivõimaluste või ennetamise kohta.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!