Liigesevalu jalga tõstes
Kirjeldus
Liigesevalu jalga tõstes on valu või ebamugavustunne, mis ilmneb jalaliigeste piirkonnas (näiteks puusas, põlves või hüppeliigeses) jala üles tõstmise või liigutamise ajal. See võib olla nõrk või tugev, terav või igav, ning see võib piirata tegevusvõimet.
Liigesed on luude paindlikud ühenduskohad, mis võimaldavad liikumist. Kui jalaliiges valutab seda tõstes, tähendab see, et liigese struktuurid – näiteks kõhr, sünoviaalvedelik, sidemed või kõrvalliigesed – on ärritunud, kahjustunud või põletikulises seisundis. Valu tekib enamasti sellepärast, et liikumise ajal kahjustatud või põletikuga piirkond hõõrub vastu teisi kudesid või on survetundlik. See võib olla reaktsioon viimase trauma, pikaajalise kulumise või süsteemse haiguse (nagu artriit) tagajärjel. Valu on keha signaal, et midagi ei ole korras ja et liigesele tuleb anda puhkust.
- Liigne füüsiline koormus või väsimus (nt pärast intensiivset treeningut, pikka kõndimist).
- Väikesed pinge- või venitushaavad (nt kõhuliigeste tõmblus).
- Vanuse normaalne kulumine (osteoartroos), mis põhjustab liigese kõhri kahanemist.
- Lihaste nõrk või tasakaalustamata, mis suurendab koormust liigestele.
- Kerged põletikulised reaktsioonid liigese ümber (nt bursiit või tendiniit).
- Reumaatilised haigused (nt reumatoidartriit, psoriaatiline artriit), mis põhjustavad süsteemset liigeste põletikku.
- Infektsioonne artriit (liigesepõletik), mis vajab kiiret antibiootikumiravi.
- Tõsised liigese või luu trauma (nt murtud luu, sidemete rebend, meniskuskahjustus).
- Metaboolsed häired (nt podagra), mis põhjustab kristallide kogunemist liigestesse ja ägedat valu.
- Luutuberkuloos või muud haruldased luu-liigese infektsioonid.
- Puusa või põlve osteonekroos (luu kokkuvarisemine) vereringe häire tõttu.
- Pahaloomulised kasvajad luus või liigeses (väga harva).
Kui valu on kerge kuni mõõdukas ja puuduvad kiirendusmärgid, saate proovida järgmist: 1) PUHKAGE – vältige tegevusi, mis põhjustavad valu (nt rasket tõstmist, jooksmist). 2) JÄÄKOMPRESS – rakendage jääpaki (rätikutesse mähitud) valulikule piirkonnale 15–20 minutit mitu korda päevas, et vähendada põletikku ja paistetust. 3) TÕSTE – hoidke jalga südame kõrgusel, et vähendada turse. 4) VALULEEVAJENDID – võite kasutada ilma retseptita põletikuvastaseid vahendeid, nagu ibuprofeen või paratsetamool (järgige annustamise juhendeid). 5) ÌÕRGE – kandke mugavaid kingi ja vältige kõrge kontsaga kingi. 6) KERGE VENITAMINE – pärast valu vähenemist tehke õrnalt liigese liigutusi, et hoida liikuvust, kuid vältige valu tekitavaid liigutusi.
- Jala äkiline, taltsutamatu valu koos võimetusega toetuda sellele.
- Liigese või jala silmanähtav deformatsioon (näib väljamindunud või kõver).
- Jala külmumine, sinakas või kahvatu värvus koos tuimuse või nõrgusega (võib viidata vereringe häirele).
- Kõrge palavik (üle 38,5°C), värisemine ja liigese piirkonna punetus või kuumus (infektsiooni märk).
- Valu tekkimine pärast tõsist traumat (nt kukkumist, kokkupõrget).
- Pidev või halvenev valu, mis ei vähene mõne päeva puhkuse ja ise ravimisega.
- Oluline turse, punetus või jäikus liigeses, mis piirab liikumist.
- Pidev tuimus, kihelemine või nõrkus jalas või varvastes.
- Kahtlus kroonilise haiguse (nt artriidi) ilmnemises (valu hommikul või jäikus).
- Valu, mis ärkab öösiti või puhkeolekus ilma koormuseta.
- Kaalulangus, väsimus või muu üldine haiglus koos liigesevaluga.