Küljevalu

Kirjeldus

Küljevalu on ebamugav või valulik tunne keha ühel või mõlemal küljel, mis võib olla terav, nüri, pulsseeriv või kramplik.

Küljevalu on valu või ebamugavuse tunne, mis asub roiete all, kõhu ülaosas või selja külgmises osas. See võib tekkida naha, lihaste, luude, siseelundite või närvide kahjustuse tõttu. Valu võib olla lokaliseeritud ühte punkti või levida laiemale alale. Mõnikord võib valu olla seotud liikumisega, hingamisega või seedimisega. Füsioloogiliselt on see keha signaal, mis näitab, et mõni osa organismist võib olla ärritunud, põletikus või kahjustatud. Näiteks parempoolne küljevalu võib viidata maksa või sapipõie probleemidele, vasakpoolne aga pankrease või südamega seotud häiretele. Keskne küljevalu võib olla seotud neerude või selgrooga.

Sagedased ja suhteliselt ohutud põhjused
  • Lihasepinge või krambid (nt pärast füüsilist koormust, treeningut, köhimist)
  • Gaasid kõhus või kõhukinnisus
  • Liigne stress või ärevus, mis põhjustab lihaste pinget
  • Väiksemad põrutused või sinikad
  • Menstruatsioonivalud (naistel)
  • Pikajaline ebaergonoomiline istumise asend
Tõsisemad haigused või hoiatusmärgid
  • Neerukivid või neerukollete põletik (nefriit)
  • Kusepõie- või kuseedeinfektsioon
  • Kõhunäärme põletik (pankreatiit)
  • Maksahaigused (nt hepatiit, maksatsirroos)
  • Sapikivid või sapipõie põletik
  • Kopsupõletik või kopsumembraani põletik (pleuriit)
  • Südameinfarkt (eriti vasakul küljel, koos rinnavalu ja hingamiserksustega)
  • Aordi lõhenemine (äärmiselt haruldane, kuid eluohtlik)
  • Kroonilised seedehäired (nt põietikk, Crohn'i tõbi)
  • Kasvajad või polüübid siseelundites

Kui valu on kerge ja puuduvad punased lipud, võite proovida järgmist: 1) Puhake piisavalt. Võtke mugav asend, mis leevendab valu. 2) Rakendage soojust või külma. Soojuspada või soe vann võivad lõdvestada lihaspinge. Külmkompress (jää kotiga) sobib värskete põrutuste korral esimestel 48 tunnil. 3) Joo piisavalt vedelikku (eriti vett). See aitab ennetada kuseinfektsioone ja kõhukinnisust. 4) Võtke mõõdukalt valuvaigisteid (nt ibuprofeen või paratsetamool), järgides ravimi juhendil olevat annust. Ärge kasutage pidevalt ilma arsti nõuta. 5) Vältige rasvaseid, teravaid või kergitavaid toite, kui kahtlustate seedeprobleeme. 6) Tegelege kerge venitusega või masaaziga, kui valu on tingitud lihaspingest. Ärge pingutage, kui valu suureneb. Kui mõõdud ei aita või valu halveneb, pöörduge arsti poole.

Vajadus kiireks arstiabiks (kutsu kiirabi või sõida haiglasse):
  • Äge, talumatu valu, mis tuleb järsult ja ei leevene
  • Valu koos kõrge palavikuga (üle 39°C) või külmavärinatega
  • Oksendamine verega või oksendise välimusega, mis meenutab kohvijahu
  • Vere- või pruunika uriin või uriinierituse täielik puudumine
  • Raskused hingamisega, lämbumistunne, rinnavalu või südame pekslemine
  • Teadvuse muutused (segadus, uimasus, teadvusekaotus)
  • Kõhu kangestumine või kõhu ülitundlikkus puudutamisel
  • Nahakollasus või silmade kollakas värvus
  • Õhupuudus või sügav hingamine
Pöörduge perearsti või üldarsti poole järgmisel päeval:
  • Valu kestab üle 2-3 päeva või korduvad lood
  • Valu muutub tugevamaks või levib teistesse kehaosadesse
  • Lisanduvad uued sümptomid (näiteks palavik, iiveldus, kõhulahtisus)
  • Uriinierituse muutused (sagedasem, valulik)
  • Kaalukaotus ilma selge põhjuseta
  • Pidev väsimus ja nõrkus