Külgkohad valutavad
Kirjeldus
Külgvalu on ebamugav või valulik tunne ühel või mõlemal keha küljel, ribide piirkonnas. See võib olla terav, torkiv, nüri, pidev või hüppeline ning selle tugevus võib olenevalt põhjusest ja liigutustest muutuda.
Külgkohad on keha piirkond, mis hõlmab roideid, roidetevahelisi lihaseid ja närve ning kaitseb selliseid elutähtsaid organeid nagu kopsud, süda, maks ja põrn. Valu selles piirkonnas on keha signaal, mis näitab, et mingis struktuuris on ärritus, põletik, vigastus või kahjustus. Valu võib tekkida otse ribide, lihaste või närvide piirkonnas (näiteks tõmbluse või neuralgia tõttu) või olla kiirguv valu siseorganide probleemidest. See võib sündida hingamise, köhamise, keha pööramise või survetega. Vastavalt sellele, kas valu on pinnane (näiteks lihaspinnas) või sügavam, võib patsient seda erinevalt kirjeldada.
- Lihaspinge või tõmblus: Tekib sageli füüsilise ülekoormuse (näiteks raske tõstmine, uus treening), ebasobiva kehaasendi või pikaajalise istumise tõttu.
- Väike roidevigastus või ärev pinge: Väikesed traumad või isegi tugevaealine köha võib põhjustada lihaste venitust või roide kergemat tõmblust.
- Interkostaalne neuralgia: Roidetevaheliste närvide ärritus või põletik, mis põhjustab teravat, torkivat või põletavat valu mööda roideid. Sageli seotud herpes zosteri (tulerööga) viirusega või selgroo probleemidega.
- Loksumine: Valu tekib pikaajalise köha või aevastamise tagajärjel, mis lõdvendab roideühendeid.
- Stress ja ärevus: Psühholoogiline pinge võib põhjustada lihaste pingestumist, sealhulgas rindkeres ja külgedes, ning hingamishäireid, mis kipitavad valu.
- Roidemurd: Tekib tavaliselt tõsise trauma (näiteks kukkumine, kokkupõrge) tagajärjel. Valu on terav, halvem läheb hingates, köhates või liigutades. Võib kuulda pragisemist või tunda.
- Kopsupõletik (pneumoonia): Kopsude infektsioon, mis põhjustab sageli külgvalu (eriti sügaval hingamisel), kõrget palavikku, köha ja nõrkust.
- Pleuriit (kopsukelme põletik): Kopsukelme ärritus või põletik põhjustab teravat külgvalu, mis halveneb sügaval hingamisel või köhimisel.
- Südameprobleemid (näiteks angiina või südameinfarkt): Valu võib kiirguda rindkere vasakule küljele, käele või kuklasse. Sageli kaasnevad hingamislükkus, higistamine ja iiveldus.
- Maksaprobleemid (näiteks maksapõletik, sapikivitõbi): Valu lokaliseerub paremal küljel, võib olla nüri või krampjas, ja võib kaasneda kollatushoog, iiveldus või seedehäired.
- Põrnaprobleemid (näiteks põrna suurenemine või trauma): Valu vasakul küljel, mis võib olla terav, eriti põrna trauma korral.
- Luupõletik (osteomüeliit) või kasvajad: Harvem esinevad põhjused, mis võivad põhjustada püsivat, sügavat luuvalu.
Kui valu on kerge ja te ei kahtlusta tõsist põhjust (nt traumad või punased lipud), võib aidata järgmine: 1. Puhka: Välti tegevusi, mis valutunnet süvendavad (rasked tõstmised, pöörlemised). 2. Soe või külm kompress: Esimestel päevadel võib külm pakkuda (jää ümbrises, 15-20 minutit) põletiku ja turse vähendamiseks. Hiljem võib soe (kütekott, soe dušš) lihaste lõdvestumist aidata. 3. Valuvaigistid: Ilma retseptita saadavad ravimid nagu ibuprofen või paratsetamol võivad leevendada valu ja põletikku. Järgi doosi juhiseid. 4. Õige kehaasend: Maga valuta poolel, kasutades patju toeks. Istudes hoia selg sirge. 5. Õhuke sügav hingamine: Püüa teha aeglasi ja sügavaid hingeõhke, et vähendada lihaste krampe ja ärevust. 6. Kerge venitamine: Väga õrnalt venita külglihaseid (nt käe tõstmine pea kohale ja kerge külje painutamine), kui see ei põhjusta teravamat valu. Oluline: Kui valu ei leevene mõne päevaga või halveneb, pead konsulteerima arstiga.
- Äge, sääsev valu rindkere vasakul poolel või keskel, mis kiirgub käele, kuklasse või lõuale (võib viidata südameinfarktile).
- Raske hingamislükkus, lämbumistunne või võimetus sügavalt hinge tõmmata.
- Kõrge palavik (üle 39°C), külmavärinad või köha kollase või verega segu.
- Silmade või nahakollasus (kollatushoog), mis võib näidata maksa- või sapiteede probleemi.
- Tajud hägustuvad või kaotad teadvuse.
- Kõhuõõne trauma (nt autoõnnetus, kukkumine) järgselt tekkiv valu, eriti kui ka kahtlustad roidemurdu.
- Järsk, lõikav valu, mis on nii tugev, et ei saa liikuda või leida mugavat asendit.
- Valu püsib üle nädala või halveneb pidevalt, hoolimata puhkust ja iseravimit.
- Valu kaasneb pideva iivelduse, oksendamise või kõhulahtisusega.
- Näed nahal lööbeid või veevilistust mööda roideid (võib olla tulerööga).
- Valu on seotud selgvalu või kiirgub selgroost.
- Kaotad seletamatult kaalu või tunned pidevat väsimust.
- Pead regulaarselt tarvitama valuvaigisteid valu kontrollimiseks.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.