Krambid

Kirjeldus

Krambid ehk krambitaolised valud on järsud, tugevad ja sageli hoogude kaupa esinevad kõhuvaluhoogud, mida kirjeldatakse kui krampitaolist, torkivat või pigistavat valu.

Krambid on järsud kõhulihaste kokkutõmbed, mis põhjustavad valulikku tundmust. Need tekivad siis, kui kõhuõõne sees asuvad õhukesed lihaskihid (nt soolestikus, kusagil, sapiteedes või emakakaelas) tõmbuvad korduvalt ja tugevalt kokku. See on keha signaal, et mingis organis või kudedes on tekkinud ärritus, põletik, takistus või surve. Valu on lühiajaline, kuid tugev, ja võib leeveneda ning seejärel uuesti tugevneda.

Levinud ja tavaliselt ohutud põhjused
  • Gaasid ja kõhupuhitus (meteorism)
  • Kõhukinnisus
  • Liigsöömine või kiire söömine
  • Stress või ärevus
  • Menstruatsioonieelsed või menstruatsioonivalud (düsmenorrea)
  • Kerge toidumürgistus või "kõhukilud"
Tõsisemad haigused ja hoiatusmärgid
  • Soole- või kõhukinnisus (ileus)
  • Kusepõie-, neeru- või sapikivide ründ
  • Kõhunäärme põletik (pankreatiit)
  • Pimesoole põletik (appenditsiit) – tavaliselt krampide asemel pidev valu
  • Krooniline põletiklik soolehaigus (nt Crohn'i tõbi, haavandlik koliit)
  • Naistel: munasarja tsüst või raseduse võõrpaiknemine
  • Kõhuõõne verejooks või aneurlüsm

Enne arsti juurde pöördumist võid proovida järgmist:

1. Puhka: Lama selili või valikus asendis, kus valu on väiksem.

2. Soe kompress: Aseta soe küttekott või märg rätik kõhule. Soojus lõdvendab lihaseid ja leevendab krampe.

3. Joo veidi sooja vedelikku: Näiteks kuni tee või vesi. Välti kohvi, alkoholi ja gaseeritud jooke.

4. Võta valuvaigisti: Paratsetamool või ibuprofeen võivad aidata, kuid välti nende kasutamist, kui kahtlustad kõhukinnisust või pimesoole põletikku.

5. Käi tasakesi: Kerge jalutamine võib soodustada gaaside liikumist soolestikus.

6. Välti rasvaseid või raskesti seedivaid toite, kui kahtlustad seedehäiret.

KIIRLOOD (kutsuge kiirabi – 112)
  • Valu on äärmiselt tugev ja järsk (“nuga kõhtu”), eriti kui see levib selga.
  • Kõht on kõva ja valulik puudutamisel (kõhuõõne pinge).
  • Teadvuse kaotus või äärmine nõrkus.
  • Võimatus istuda või leida valuvaba asendit.
  • Verega oksendamine või mustade, tärkliserikaste lahtistega (“tõrvajäätmed”).
  • Õhupuudus või südame löögisageduse oluline muutus.
PÖÖRDUGE ARSTI JUURDE SAMA PÄEVAGA
  • Kõrge palavik (üle 38,5 °C).
  • Pidev iiveldus ja oksendamine, eriti kui oksendis on verd.
  • Valu ei leevene mitu tundi või muutub hullemaks.
  • Nahk on kollakas (kollatõbi või maoone võimalus).
  • Peesistumine või verega lahtised.
  • Naistel: raseduse kahtlus koos tugeva kõhuvaluga.