Kollane väljutine kõrvast
Kollane väljutine kõrvast on vedeliku või mäda eritumine väliskõrva kanalist või keskkõrvaõõnsusest, mis võib olla märk nakkusest või põletikust.
Kelle poole pöörduda?
Kollane väljutine kõrvast on keha reaktsioon kõrva piirkonna põletikule või infektsioonile. Väljuti võib olla vesine, kollakas, rohekaskollane või koosneda mädast, mis näitab bakteriaalset infektsiooni. See tekib tihti keskkõrva põletiku (otitis media) või väliskõrva põletiku (otitis externa) korral, kui põletikul on tekkinud mädanik ja vedelik leiavad tee välja läbi kõrvakannale. Väljuti võib olla ka märk kõrvakannale perforatsioonist (august).
- Väliskõrva põletik (otitis externa) – sageli põhjustatud niiskusest, kraapimisest või väikestest vigastustest kõrvakanalis.
- Keskkõrva põletik (otitis media) mädaga – nakkus keskkõrvaõõnsuses, mis on levinud laste hulgas.
- Kõrvavaigu liigne kogunemine ja sellele järgnev põletik.
- Kõrvakannale perforatsioon (auk) – sageli põhjustatud raskest keskkõrva põletikust, traumast või surverõhu muutustest.
- Krooniline keskkõrva põletik – pikaajaline infektsioon, mis võib kahjustada kuulmist.
- Kõrvapolüübid – kasvajad kõrva kanalis või keskkõrvas.
- Eksema või dermatiit väliskõrva kanalis.
- Väga harva võib olla seotud ajukelmepõletiku (mastoidiidi) või muude tõsiste infektsioonidega.
Kui teil on kollast väljutist kõrvast, on oluline mitte teha asju halvemaks: ÄRGE pühkige kõrva sügavale vattpuikidega ega muude esemetega – see võib suruda nakkuse sügavamale või kahjustada kõrvakannale. Puhastage kõrva välimist osa õrnalt niiske ja pehme linase riidetükiga. Võite katta kõrva puhta kuiva sidega, et imada väljutist, kuid ärge sulgege kõrvaavast tihedalt. Vältige vett kõrvades (ei ujumist ega duši all pesemist), kasutades näiteks dušikorke. Võite võtta paratsetamooli või ibuprofeeni valu leevendamiseks, kuid ärge tilistage kõrva ravimeid ilma arsti nõuta. Oluline on puhata ja juua piisavalt vedelikku.
- Kõrge palavik (üle 38,5 °C) või väga halb üldseisund.
- Tugev, äkiline või terav valu peas või kõrvas, mis ei levene.
- Nägemishäired, kõvera kaela tunde, valgusundatus – need võivad viidata ajukelmepõletikule (mastoidiidile) või meningiidile.
- Nõrkus näo ühel pool, näokrambid või nägemushäired.
- Segadus, uimasus või teadvuse muutused.
- Väljutise hulga järsk suurenemine või selle lõhn muutub väga ebameeldivaks.
- Kuulmise järsk halvenemine selle sümptomiga kaasas.
- Püsiv väljutine kauem kui 2-3 päeva, eriti kui see kaasneb valuga.
- Väljutisega kaasneb pearinglus või tasakaalukadud.
- Kõrva ümbruse punetus, turse või valulikkus, mis levib.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!