Keha värin
Kirjeldus
Keha värin on tahtmatu ja sageli rütmiline lihaste kokutamine, mida võib tunda kogu kehas või selle osades, nagu kätes või jalgades.
Keha värin on närvisüsteemi poolt kontrollitav reaktsioon, mille käigus lihased kiiresti ja korduvalt kokku tõmbuvad ning lõdvestuvad. See on keha viis reageerida erinevatele stiimulitele, nagu külm, hirm, erutus või keemiliste ainete muutused veres. Füsioloogilises mõttes on see keha viis toota soojust (külma korral) või valmistuda tegevuseks (stressiolukorras). Värin võib olla peent või jõulist, ning see võib tekkida puhkeolekus või liigutuste ajal.
- Külm: keha loob soojust lihaste kiire kokku- ja lõdvestumise kaudu.
- Emotsionaalne stress, ärevus või hirm: keha vabastab stressihormoone (nagu adrenaliin).
- Väsimus või unepuudus: närvisüsteem on ülekoormatud.
- Liigne kofeiini (kohv, tee, energiajoogid) või alkoholi tarbimine.
- Teatud ravimid (nt astmaravimid, mõned antidepressandid).
- Põletikuline protsess haiguse alguses (nt gripp), mis põhjustab palavikku ja külmavärinaid.
- Parkinsoni tõbi: puhkeolekus esinev värin, mis tavaliselt algab ühest kehapoolest.
- Essentsiaalne tremor: pärilik värin, mis ilmneb liigutuste ajal (nt kätt sirutades).
- Hüpoglükeemia (madal veresuhkur): eriti diabeediga patsientidel.
- Hüpertüreoos (kilpnäärme liigakasutus): ainevahetuse kiirenemine põhjustab närvilisust ja värisemist.
- Alkoholi või uimastite võõrutus.
- Neuroloogilised kahjustused (aju või seljaaju).
- Raskemedalne aneemia või elektroliidide tasakaalutus.
Kui värin on kerge ja ilma teiste häireteta, võid proovida järgmist:
1. Puhka ja lõdvestu: Väsimus ja stress on sagedased põhjused. Proovi sügavaid hingamisharjutusi või mediteerimist.
2. Soojus: Kui oled külmetanud, soojenda end sooja riietuse, teega või veevanni abil.
3. Välti stiimulaatoreid: Vähenda kofeiini ja alkoholi tarbimist, kuna need võivad värinat esile kutsuda või süvendada.
4. Söö regulaarselt: Veendu, et sa piisavalt sööd, eriti kui sul on diabeet või kukub veresuhkur madalaks. Väike tervislik suupiste võib aidata.
5. Täiendav uni: Püüa magada 7-9 tundi öö kohta.
6. Kerged harjutused: Regulaarne füüsiline aktiivsus võib aidata vähendada stressi ja parunada üldist heaolu. Kui värin on seotud ravimitega, ärge kunagi ise ravimeid muutke või lõpetage – konsulteerige esmalt arstiga.
- Värinaga kaasneb raskusi hingamise või neelamisega.
- Äkiline nägemishäire, kõne häired või näo ühe poole lõtvus (insuldi märgid).
- Peavalus, kuklakinnus ja palavik (meningiidi kahtlus).
- Kaotatud teadvus või teadvuse hägustumine.
- Väga kõrge kehatemperatuur (üle 39,5 °C) koos külmavärinatega.
- Pärast peatraumad esile kerkinud värin.
- Värin on pidev, halveneb või segab igapäevast tegevust (söömist, kirjutamist).
- Värin ilmneb uue ravimi võtmise järel.
- Kaalukaotus, südame pekslemine või higistamine ilma selge põhjuseta (kilpnäärmehäire märgid).
- Värinaga kaasnevad muurad, tursunud liigesed või nõrkus.
- Pidev värin, mis ei seostu külma, stressi või väsimusega.
- Kui teil on diabeet ja värinaga kaasneb higistamine, näljatunne või segasus – kontrollige veresuhkrut.
Otsi sümptomit
Seotud sümptomeid ei ole.