Keelendised
Kirjeldus
Keelendised ehk keele valged on keele pinnal või külgedel tekkivad, enamasti valged, kreemjad või punased täpid, laigud või moodustised, mis võivad olla valulikud või mitte.
Keelendised ei ole konkreetne haigus, vaid sümptom, mis võib viidata erinevatele seisunditele. Keel koosneb lihaskoest ja on kaetud niisutava limaskestaga ning väikeste maitsepungadega (papillidega). Need papillid võivad põletiku või ärrituse tõttu põletada, põrutada või muutuda. See põhjustabki valgete või punaste laikude teket, mis näevad välja nagu 'plekid' keelel. Mõnikord võib tekkida ka väike haav või muhk. Need valged kihid võivad olla seeninfektsiooni (nt pärmseene), surnud rakukihist, toidujääkidest või põletikust tingitud.
- Geograafiline keel (benignne migreeruv glossiit): Punased laigud, mis on ümbritsetud valge servaga ja muudavad asukohta. See on põletikuline, kuid kahjutu seisund.
- Trauma: Keelest hammustamine, liiga kuumade jookide või toitude tarbimine, terava toidu (nt krõbedate kartulite) kahjustus.
- Toitumisharjumused: Alkohol, tubakas või vürtsirohked toidud võivad keelt ärritada.
- Suukuivus: Piisava sülje puudumisel võib tekkida valget kihti. Võib olla ravimite kõrvaltoime või hingamisega seotud.
- Vähese hügieeni tõttu: Ebapiisav suuhügieen võib soodustada bakterite või pärmseente kasvu.
- Pärmseente infektsioon (nt pärmseene Candida albicans): Tavaline valge, kreemjas kattekihi teke, mida saab hõõrudes eemaldada. Võib olla seotud antibiootikumide tarvitamise, diabeedi või immuunsüsteemi nõrgenemisega.
- Leukoplakia: Paks, valkjashall, kõva kattekihi teke keelel või suus, mida ei saa hõõrudes eemaldada. Võib olla eelvähirooline seisund ja nõuab kohustuslikku arsti kontrolli.
- Lichen planus: Püsiv põletikuline seisund, mis võib tekitada keelel valgeid, võrkjataolisi mustreid.
- Süüfilis: Haigus, mis infektsiooni hilisemas staadiumis võib tekitada keelel haigusi (nn süüfilistlikud haavandid).
- Verepuudulikkus: Raua- või vitamiinide (nt B12, foolhape) puudus võib põhjustada keele limaskesta peenestumist, punetust ja valulikkust (atroofiline glossiit).
- Autoimmunnsed haigused (nt Sjögreni sündroom, süsteemne erütematoosne lupus).
- Suuvähi riskitegurid (eriti koos suitsetamise ja alkoholiga).
Kui keelendised ei ole valulikud ega kaasne hädaohlikke sümptomega (vt jaotis 'Millal PÖÖRDUDA ARSTI POOLE KIIRENDATULT?'), võid proovida järgmist:
1. Paranda suuhügieni: Pese hambaid ja keelt pehmelt hambaharjaga vähemalt kaks korda päevas. Kasuta desinfitseerivaid suuveesid (alkoholivabu!).
2. Välti ärritajaid: Loobu tubakast, alkoholist ja väga vürtsikatest või soolastest toitudest ning kuumadest jookidest mõneks ajaks.
3. Joo piisavalt vedelikku: See aitab ennetada suukuivust ja loputab suud.
4. Tasakaalusta toitumist: Söö piisavalt vitamiine (eriti B-rühma) ja rauda (rohelised köögiviljad, liha).
5. Proovi looduslikke vahendeid: Soolaga loputamine (1 tl soola veeklaasi soojas vees) võib aidata põletikku vähendada. Vähese pärmseente korral võib aidatada jogurti või keefiri söömine.
6. Võta valuvaigisteid: Paratsetamoomi või ibupurofeeni saab võtta valude leevendamiseks (järgi annustamise juhendeid).
Kui sümptomid ei kao 1-2 nädala jooksul iseparandusmeetmete rakendamisel, on vaja arsti konsultatsiooni.
- Keelendised on ägedalt valulikud ja takistavad söömist või joomist.
- Kaasneb kõrge palavik (üle 38,5°C).
- Kõrvalmärkidena on suurenenud lümfisõlmed (kaelal).
- Keel on nii turse, et see raskendab hingamist või neelamist.
- Tekib äkiline ja tugev okserefleks või keelepõletik, mis levib suule.
- Valged või hallid laigud keelel ei kao isegi 2 nädala pärast, eriti kui neid ei saa hõõrudes eemaldada (võimalik leukoplakia).
- Laigud muutuvad, kasvavad, verdavad või tekib neile kühm.
- Kaasneb pikaajaline valu, põletikuline tunne või kipitamine.
- Sümptomid korduvad sageli ilma ilmse põhjuseta.
- On ka teisi sümptomeid nagu põhjusteta kaalulangus, väsimus või muu kehaosa valud.